Norga ja USA vuolláičálle soahpamuša

Norgga ja USA olgoriikaministarat vuolláičálle gaskavahku julggaštusa man ulbmil lea bissehit lobihis vuovdečuohppamiid, ja rihkolašvuođaid mat uhkidit trohpalaš arvevuvddiid. Seammás lea dehálaš joksat ON nanaguoddevašvuođa mihttomeriid

Utenriksministere

USA ja Norgga olgoriikaministtarat vuolláičáliga dálkkádatjulggaštusa Oslos.

Foto: © Ken Opprann / Norad

USA olgoriikaministtar, John Kerry, ja Norga dálkkádat- ja birasministtar, Vidar Helgesen, vuolláičáliiga gaskavahku julggaštusa Oslo REDD Exchange riikkaidgaskasaš arvevuovdekonfereanssas Oslos gaskavahku.

REDD Exchange lea máilmmi stuorimus konfereanssa mas fáddán lea dálkkádat ja arvevuovddit. Konferánsii ledje searvan politihkkárat , fitnodagat, álgoálbmotovddasteaddjit, dutkit ja ovddasteaddjit organisašuvnnain. Sii digaštalle guokte beaivvi movt bissehit máilmmi trohpalaš arvevuvddiid.

Lobihis vuovdečuohppamat

Leat guovllu álgoálbmogat geat leat fuomášuhttán lobihis vuovdečuohppamiid, mat goaridit arvevuvddiid, ja mat garrasit váikkuhit ahte dálkkádatrievdadeamit čađahuvvojit nu jođánit. USA ja Norga vuolláičálle gaskavahku julggaštusa mii mearkkaša ahte riikkat leat soahpan veahkehit fitnodagaid ja investerejeddjiid bidjat návccaid arvevuvddiid seailluheapmái.

Hástalit guhtet guimmiideaset

– Arvevuvddiid billisteapmi ferte bissehuvvot čuovvovaš jagiid vai galgat joksat máilmmiviidosaš ja ON nanaguoddevašvuođa mihttomeriid, dadjá Norgga dálkkádat- ja birasministtar, Vidar Helgesen.

John Kerry

USA olgoriikaministtar, John Kerry rampui barggu maid Norga lea bargan lobihis vuovdečuollamiid bisseheami oktavuođas.

Foto: Heaika Nilsen Skum / NRK

Norga leige danin bovden deháleamos oassálastiid Osloi vai sáhttit lonohallat vásáhusaid ja guhtet guimmiideamet hástalit vai barggus olahit vel buoret bohtosiid, dadjá dálkkát- ja birasministtar, Vidar Helgesen.

Nissonolbmot dušše čikŋagovvan

Livččii dehálaš ahte sihke nissonolbmot ja álgoálbmogat ollásit beasaše mielde arvevuvddiid seailluhanrahčamušaide, muhto lea váttis ollásit beassat mielde. Nissonolbmot ja álgoálbmogat han beaivválaččat hálddašit luondduvalljodagaid daid vuvddiin gos sii eallit beaivválaččat, ja danin lea sis dehálaš máhtolašvuohta mii olles prosessii, iige dušše čikŋagovvan go galget čájehit ahte juo, sis gal leat nissonolbmo mielde. Dan dadjá Tsjad álgoálbmotovddasteaddji, Hindou Oumarou Ibrahim.

Tsjadas bajásšaddan

Hindou Oumarou Ibrahim

M'bororo álgoálbmoga ovddasteaddji, Hindou Oumarou Ibrahim, lohka nissonolbmuid ja álgoálbmogiid máhtolašvuohta jávkas go eai beasa ollásit mielde dálkkádatbargguide.

Foto: © Ken Opprann

Hindou Oumarou Ibrahim lea bajásšaddan johtaleaddjiservodagas gos álgoálbmogat duođaid vásihit makkár váikkuhusaid dálkkádatrievdan dagaha olbmuide. Tsjad siseatnanriikka guovddáš -Afrihkás. Tsjad davvirádji lea Libya guvlui davvin, Sudana guvlui nuortan, Guovddáš- Afrihká republihka guvlui lullin, Kamerun ja Nigeria i oarjelulábeale, ja Niger guvlui oarjin. Tsjad davimus oassi lea siskkobealde Sahara-sáttomeahci.

Berrejit goazana čavget

Hindou Oumarou Ibrahim dadjá ovdáneaddji riikkat berrejit farggamusat goazana čavget, ja rievdadit iežaset eallima. Son gullá M'bororo álbmogii, mii mearkkaša ahte sii fertejit eallit dan mielde maid luonddu gierdá, ja ahte sii galgat áimmahuššat olbmuid mat leat min birrasis.

Oumarou Ibrahim dadjá ahte M'bororo álbmoga jurddašanvuohki lea nu ahte jus olmmoš suodjala soagi, de soahki suodjala eatnama mas dat šaddá. Eanan ges suodjala čázi, mii fas suodjala guliid, jna. Son dadjá ahte jus son billista luonddu, de son maiddái iežas billista, ja nu son manaha iežas olmmošárvvu, loahpaha Tsjad álgoálbmotjođiheaddji, Hindou Oumarou Ibrahim .

Badjel viđádasa buot dálkkádatgássain

– Arvevuvddiid njeaidin ja billisteapmi dahká badjel viđádasa buot dálkkádatgássaid luoitimis. Dušše energiijaindustriija luoitá eambbo klimáhtagássaid áibmui go vuovdeindustriija. Dan dadjá NRK Sámi politihkalaš árvvoštalli, Magne Ove Varsi.

Eanet go Davviriikkain

Varsi čujuha USA olgoriikaministara, John Kerry sáhkavurrui dálkkádatkonferánssas Oslos, go dajái ahte juohke minuhtas biliduvvojit areálat tropihkalaš arvevuvddiin 16 spábbačiekčanšillju veardde. Dát goarida earenoamážit álgoálbmogiid geat ellet arvevuvddiin. Dušše Amazonas guovllus ásset 20 miljovnna olbmo, eambbo go buot Davviriikkain oktiibuot.

Makkár váikkuhusat leat vuovdečuollamiin sámiide?

Arvevuvddiid čuohppan čuohcá garrasit olles máilbmái, dan dáfus go dálkkádatgássat suđđet áibmogeardái, mii fas ligge ja báhkada máilmmi nu ahte dálkkádagat nuppástuvvet.

Dálkkádatrievdamiid dihte gártet eambbo garradálkkit ja riđut, arvvit, borggat, gassamuohttagat, dulvvit jna. Dát čuohcá árbevirolaš ealáhusaide mat leat luonddu dilálašvuođaid ja dálkkádagaid hálddus. Boazodoallu šaddá gillát. Mearraguolásteapmi šaddá gillát. Bivdu ja omardeapmi fertejit gierdat ahte luonddu valljodagat vádjáguššet. Buot dát vahágat bohtet das go máilmmispábba báhkkana.

Arvevuvddiid njáskan, njeaidin ja jalgen váikkuha nappo juohke sápmelažžii, vaikko mii ássat guhkkin eret tropihka eatnamiin. Juos 196 ON lahttostáhta, mat leat dorjon Pariisa soahpamuša 2015s, eai ollašuhte soahpamuša mearrádusaid riikkaideaset siste, de dahká dat vahága olles máilbmái, maiddái sápmelaččaide, maid mii visot eat oppa sáhte árviditge dál.

Dálkkádagaid nuppástuvvama ferte Sámediggi, sámi ovttastusat ja juohke áidna sápmelaš váldit duođas juos olmmošsohka galggaš ceavzit, dadjá Magne Ove Varsi.