– Máŋgga dáfus dat lea buorre go dat maid gullo ahte ándagassii anuhit. Muhto sii leat vehá maŋŋonan. Ja diet orru hui bahča, dadjá kárášjohkalaš Hjalmar Strømeng.
Su áhčči lei tuiska soalddát ja su eadni fas Kárášjohkalaš. Gaskavahku bivddii stáhtaministtar ándagassii Norgga eisseválddiid bealis. Danin go Norga ii dohkkehan nissonolbmuid geat gávdne tuiska soalddáhii.
– Go mun ledjen mánná ja nuorra de lei mus dat gihpa ahte oaidnit ahte eadni badjelgehččui. Maiddái min servvodagas, muittaša Strømeng.
«Don it oaččo gal! Don dieđát ieš maid leat bargan.»
Sus lea konkrehta ovdamearka.
Maŋŋá soađi álge Kárášjogas hukset dáluid. Go soađeáiggi ledje tuiskka soalddáhat boaldán buot.
– De bođii sátnejođiheaddji ja dajai eadnái: «Don it oaččo gal! Don dieđát ieš maid leat bargan.».
Boađus lei ahte ii beassan hukset dálu ovdal 1958:s. 13 jagi maŋŋá go soahti nogai.
Sullii 50.000 nissonolbmo
Stáhtaministtar Erna Solberg lea lohpidan sierra ruđaid dutkamii, muhto ii makkárge buhtadusa gal.
Nissonolbmot guhte ovttastalle duiskkasoalddáhiin gohčoduvvo earret eará «tuiskkafuorrán» («tyskertøs» dárogillii).
Nuppi máilmmisoađis ledje ollu nissonolbmot Norggas geat gávdne tuiska albmá. Ii oktage dieđe justa man ollu nissonolbmuid birra lea sáhka.
Muhto lea meroštallon ahte ledje sullii 40.000-50.000 nissonolbmo, ja sullii 10.000-12.000 máná geat riegádedje ovttastallamiin.
Maiddái mánát gillájedje ja givssiduvvo jus ledje tuiskalaš maŋisboahttit.
– Ovtta láhkai mun ledjen hui okto. Mun dađistaga gávdnen earáid maid geat ledje tuiskkamanát. Ja oidnen ahte ii sis ge lean buorre dilli, dadjá Hjalmar Strømeng.