Hopp til innhold

Son lea tuiskkasoalddát bárdni: – Eatni badjelgehčče

Norgga stádaministtar Erna Solberg átnu ándagassii «tuiskkanieiddain». Hjalmar Strømenga mielas lea buorre, muhto menddo maŋŋit.

Hjalmar Strømeng ser på Erna Solbergs tale på telefonen sin

GEAHČA STÁHTAMINISTARA: Hjalmar Strømeng geahča telefovnnas go Erna Solberg átnu ándagassii. Sus leat bahča muittut maŋŋá soađi.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Máŋgga dáfus dat lea buorre go dat maid gullo ahte ándagassii anuhit. Muhto sii leat vehá maŋŋonan. Ja diet orru hui bahča, dadjá kárášjohkalaš Hjalmar Strømeng.

Su áhčči lei tuiska soalddát ja su eadni fas Kárášjohkalaš. Gaskavahku bivddii stáhtaministtar ándagassii Norgga eisseválddiid bealis. Danin go Norga ii dohkkehan nissonolbmuid geat gávdne tuiska soalddáhii.

– Go mun ledjen mánná ja nuorra de lei mus dat gihpa ahte oaidnit ahte eadni badjelgehččui. Maiddái min servvodagas, muittaša Strømeng.

«Don it oaččo gal! Don dieđát ieš maid leat bargan.»

Sus lea konkrehta ovdamearka.

Maŋŋá soađi álge Kárášjogas hukset dáluid. Go soađeáiggi ledje tuiskka soalddáhat boaldán buot.

– De bođii sátnejođiheaddji ja dajai eadnái: «Don it oaččo gal! Don dieđát ieš maid leat bargan.».

Boađus lei ahte ii beassan hukset dálu ovdal 1958:s. 13 jagi maŋŋá go soahti nogai.

Sullii 50.000 nissonolbmo

Stáhtaministtar Erna Solberg lea lohpidan sierra ruđaid dutkamii, muhto ii makkárge buhtadusa gal.

Nissonolbmot guhte ovttastalle duiskkasoalddáhiin gohčoduvvo earret eará «tuiskkafuorrán» («tyskertøs» dárogillii).

Statsminister Erna Solberg ba om unnskyldning til «tyskerjentene» på vegne av regjeringen.

Erna Solberg bivddii ándagassii sidjiide geat dubmejuvvo Norgga servvodagas duomu haga.

Nuppi máilmmisoađis ledje ollu nissonolbmot Norggas geat gávdne tuiska albmá. Ii oktage dieđe justa man ollu nissonolbmuid birra lea sáhka.

Muhto lea meroštallon ahte ledje sullii 40.000-50.000 nissonolbmo, ja sullii 10.000-12.000 máná geat riegádedje ovttastallamiin.

Maiddái mánát gillájedje ja givssiduvvo jus ledje tuiskalaš maŋisboahttit.

– Ovtta láhkai mun ledjen hui okto. Mun dađistaga gávdnen earáid maid geat ledje tuiskkamanát. Ja oidnen ahte ii sis ge lean buorre dilli, dadjá Hjalmar Strømeng.

Korte nyheter

  • Reinkjøtt med i fransk uoffisiell VM

    Loga sámegillii.

    Tidligere Boaššu FoodLab, som nå har skiftet navn til Nomad Indigenous FoodLab, serverer reinkjøtt under kvalifiseringen til uoffisielt kokke-VM, Bocuse d'Or i Lyon, i Trondheim tirsdag og onsdag.

    Reinkjøtt er satt som en obligatorisk råvare under kvalifiseringa.

    – Jeg håper serveringa går bra, og at vi blir synligere enn før. Det er vårt mål, sier kokk Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Og å vise at å bruke hele dyret til matlaging, er svært bærekraftig. Forhåpentligvis gir det verdiløft og oppmerksomhet til Sápmi, sier Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal og Boaššu FoodLab serverte reinkjøtt under VM i Lyon i fjor.

  • Bohccobiergu fránska máilmmimeašttirgilvvuin

    Les på norsk.

    Ovddeš Boaššu FoodLab, mii dál lea lonuhan nama Nomad Indigenous FoodLab:i, guossuha bohccobierggu maŋŋebárgga ja gaskavahkku Bocus d’Or álgogilvvuin Troandimis.

    Bohccobiergu lea geatnegahtton vuođđoávnnas Troandima koahkkagilvvuin.

    Bocus d’Or lea nu gohčoduvvon eahpealmmolaš fránska máilmmimeašttirgilvvu koahkaide. Troandimis leat dál álgogilvvut. Sii, geat doppe besset viidásabbot, besset de máilbmefinálii Lyon:s Fránskkas boahtte jagi.

    – Mun sávan dat manná bures guossuhemiin, ja ahte mii boahtit vel eambbo oidnosii go ovdal. Dat lea min mihttu, dadjá koahkka Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Ja čájehit ahte geavahit visot eallis borramuššan, lea nana guoddevašvuohta. Sávvamis addá árvoloktaneami ja fuomášumi Sápmái, lasiha Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal ja Boaššu FoodLab guossuhedje bohccobierggu Lyon máilmmimeašttirgilvvuin diibmá.

    Elle Save Johansdatter Gaup-Oskal. Hun er kledd i en blå kjole med to støre søljer på - og holder i en kasserolle.
    Foto: Andreas Ausland
  • Alisa sáhttá ráŋggáštuvvot iežas dáidaga dihtii maid čájeha Norggas

    Alisa Gorshenina (29) lea ruoššalaš dáiddár. Su dáidda lea oaidnin láhkai Hamsun-guovddážis Hábmeris. Gorshenina lea kritihkalaš ruošša stivrejupmái ja maid Ukraina soahtedillái, ja dat lea dahkan ahte son lea massán vejolašvuođa dáidagis čájehit ruovtturiikkas. Son lea jo sáhkohallan iežas oaiviliid dihtii Ruoššas.

    Su dáidda lea oassin Hamsun-guovddáža ođđa čájáhusas «Den kontroversielle Hamsun».

    Ollu dáiddárat leat báhtaran Ruoššas eret, muhto Gorshenina ii leat jurddašan guođđit ruovtturiikkas.

    – Lea dehálaš ahte olbmot, dákkáratgo mun, bissut Ruoššas, dadjá dáiddár NRK:i Teams-jearahallama bokte.