Hopp til innhold

Nordlys šálloša Joika-čállosa

Nordlys redaktevra šálloša čállosa, mas áviisa čuoččuhii ahte sámit eai berre loavkašuvvat ja unohassan atnit čiehgahpir-albmá gova Joika-burkkes.

Les på norsk: Nordlys legger seg flat – beklager lederartikkel om hårsåre samer

Skjermdump

SUHTTAN: Nordlys áviissa váldočálus «Ta det rolig» lea suhttadan oallugiid. Aviisa šálloša go čuoččuhit ahte sápmelaččat leat hearkit go reagerejit Joika-stobiide.

Ollugat cuiggodedje Nordlysa váldočállosa, sihke lohkkiid reivviid bokte ja sosiála mediain.

Dan dagai maiddái Norgga kulturráđi lahttu Maria Utsi gii lea čállán kronihka dán birra (olggos NRKs), ja sámi artista Ella Marie Hætta Isaksen.

Ikte Nordlys politihkalaš redaktevra Skjalg Fjellheim šállošii sátnegeavaheami čállosis (olggos NRKs).

– Muhtimat riŋgejedje muitalit ahte sii čirro go lohke min váldočállosa. Dat dieđusge čuohcá, dadjá Fjellheim.

Álgočállosis čuožžu earret eará:

«Diekkár loavkašuhttin-hysteriija lea várra eambbo vahágin sámiid beaggimii go Joika-gáhkut goassege bohtet leat.»

Diet oassi lea dál sihkkojuvvon.

– Bahča go Davvi- Norgga stuorimus áviisa nie čállá

Maria Utsi moaráskii go logai váldočállosa.

– Mun suhtten hirbmosit. Mu mielas lei dat čállon badjelgeahččanvuođain ja cuoigun láhkai.

Maria Utsi

ČÁLII LOHKKIIDREIVVE: Maria Utsi moaráskii ja čálii vástádusa Nordlysa váldočállosii.

Foto: Knut Åserud

Erenoamáš bahča lei go čálus lei deaddiluvvon Davvi-Norgga stuorimus áviisii, ja ahte lei vel áviissa iežas váldočálus.

– Mun in sáhttán dien váldočállosa diktit leat vástitkeahttá. Iežan čállosis geahččalin čilget ahte mu vásáhus ja duohtavuohta lei áibbas eará go sin, dadjá son.

–Mii leat meaddán

Garra moaitagat dagahedje ahte áviisa válljii rievdadit váldočállosa.

– Mii oaidnit ahte muhtin sánit ja dajaldagat sáhttet loavkašuhttit ja bávččagahttit olu sápmelaččaid, dadjá Fjellheim.

Skjalg Fjellheim

ŠÁLLOŠA: Skjalg Fjellheim mieđiha ahte leat meaddán ja šálloša áviissa čálloša.

Foto: Ksenia Novikova / NRK

Makkár sánit eai livčče galgan adnot?

– Áviissas ii leat makkárge vuoigatvuohta čuoččuhit ahte sámit galget dohkkehit ja gierdat stereotyhpalaš vuogi mielde govviduvvot. Mii leat meaddán, ja mun šállošan sakka, dadjá Fjellheim.

– Lávki rievttes guvlui

Son mieđiha ahte eai leat dahkan doarvái buori barggu.

– Mii eat lean doarvái dihtomielalaččat das mot majoritehta álbmoga geahčastat sáhttá leat áibbas earálágan go olu sápmelaččaid, geat leat vásihan vealaheami ja cielaheami sápmelašvuođaset dihte, dadjá Fjellheim.

Utsi atná árvvus áviissa šállošeami.

– Juste dat, ahte sii mieđihit ahte majoritehtaálbmot ii álo ipmir mot minoritehta álbmot vásiha duohtavuođa, lea dehálaš dovddastus ja dehálaš lávki rievttes guvlui, lohká son.

Joikakaker skal over på kartong.

OĐĐA JOIKA-BURKE: Dáid biergogáhkuid birra lea šaddan digaštallan go Nortura-fitnodat, mii buvttada biergogáhkuid, lea stobe molson báberburken. Muhto gova ja nama ii áiggo molsut.

Foto: Håkon Vårhus Sagen / NRK

Korte nyheter

  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš sámi namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK
  • – Regjeringens kraftpakke gir en Klondyke-stemning

    Sametingspresident Silje Karine Muotka (NSR) reagerer på det høye antallet innmeldte vindindustriprosjekter.

    – Regjeringen har gjennom vedtaket om å elektrifisere Melkøya og sin Kraftpakke skapt en febrilsk Klondyke-stemning hos mange, advarer Muotka.

    Hun syns det er stort behov for å vurdere realismen i at det er så mange nye prosjekter som meldes inn.

    – Samiske rettighetshavere, både reindrifta, fastboende, andre beitenæringer, utmarksutøvere og sjøsamer blir sterkt påvirket av alle disse prosessene som nå må gjennomføres og dette er både sterkt konfliktskapende og meget ressurskrevende, påpeker Muotka.

    Loga sámegillii

    Sametingspresident Silje Karine Muotka under overrekkelse av sannhets- og forsoningskommisjonens rapport.
    Foto: Mette Ballovara / NRK