Hopp til innhold

Geerve eksaamene-barkoe

Abpe skuvlejaepiem oktegh klaassesne orreme, daelie vætnoe-eksaamene vaalteme.

Lene Sparrok

VÆTNOE-EKSAAMENE: Lene Cecilia Sparrok vætnoe-eksaamene Kråangken jåerhkeskuvlesne vaalteme.

Foto: Ristin Persson / NRK

Lene Cecilia Sparrok lea luhkietjïjhtje jaepien båeries, jïh dan jaepien vætnoe bijre Kråangken jåerhkeskuvlesne lohkeme.

Sjïere laavenjasse

Eksaamenen åvtelen Lene Cecilia åadtjoeji sjïere eksaamene-laavenjassem veeljedh.

Lene Cecilia Sparrok

AAVONE: Lene Cecilia eksaamene-laavensjassem vuesehte, skåerrieveaskoem.

Foto: Kjell Roger Appfjell / NRK

Dïhte veelji skåerrieveaskoe gåarodh. – Im manne deejrim jis edtjim galhkedh, dan åvteste våhkoen mij lij manne vïenhtim manne fer stoerre laavenjasse veeljeme, Sparrok jeahta. Golmeluhkie-gaekstie tæjmoeh åådtjem eksaamene-laavenjassine barkeme.


Dïhte oktegh klaassesne dan jaepien orreme jïh hïnneme jïjnjh ovmessie aatigujmie baarkeme. Dovne sessniegujmie, skåerrie stealladamme, gaptah jïh beelte gååreme. Gæjsam aaj dorjeme, jïh daelie hov eksaamene-laavenjassem.

Daate joekoen luste jaepie orreme, læjhkan mejtie oktegh orreme.

Lene Cecilia Sparrok

Eksaamene-biejjien veaskoem vuesiehti jïh buerkiesti maam jïh guktie dorjeme.

Gïelem lea vihkeles

Saejmie

TJAALEME: Lene Cecilia ovmessie saejmieh bijre tjaaleme, juktie edtja muejhtedh.

Foto: Kjell Roger Appfjell / NRK

Vïedtjesne baakoeh gævnjesjieh. – Gaajhkesh baakoeh buerkiestieh gaajhkh saejmieh, maam manne edtjem maehtedh, Sparrok soptsetse.

Dïhte aaj soptseste, aalkoevistie geerve baakojde lïeredh, mohte goh jïenebh jïenebh dejgujmie barki, dle aelhkebe sjïdti.

Joekoen vihkeles saemiestidh!

Leve Cecilia Sparrok

Liv Karin Joma lohkehtæjja orreme, jïh dah guaktah Lene Cecilia abpe skuvlejaepien barre saemiengïele nuhtjeme. – Daelie datne utneme bijjelen gøøkteluhkie tæjmoeh saemiengïele lissine, fer mijjieh maehtebe barre saemiestidh, Joma jeahta.

Lene med lærere

RÅÅRESJEMINIE: Lohkehtæjja Liv Karin Joma jïh Lene Cecilia rååresjægan.

Foto: Kjell Roger Appfjell / NRK

Lene Cecilia tuhtjie hijven orreme saemiengïelem abpe tijjiem nuhtjeme. – Mov daaroengïele nåakebe sjïdteme, dïhte jeahta jïh føørhkede.

Ovmessie vuekieh

Gosse edtja lïeredh vytnesjidh, dle hijven ovmessie vuekieh øøhpehtidh. Dan åvteste ij barre skuvlesne orreme. – Manne ovmessie lohkehtæjjah utneme, Sparrok buerhkeste.

Mov akte vihkeles bïhkehtæjja, mov aahka.

Lene Cecilia Sparrok

Sov aahka vihkeles bïhkehtæjja orreme. Dïhte lea dïhte mij Lenem vuekiem sijjien fuelhkeste lïereme.

Jåerhkedh vytnesjidh

Gosse daate skuvlejaepie nåhkeme, dle Sparrok akten jaepien aajmene åtna. Båetije jaapan tjuara lohkehtæjja målsodh, dam Sparrok tuhtjie nåake, jïh ahte ij åadtjoeh vytnesjidh fïerhten biejjien. – Ånnetji rovnegs, dïhte jeahta.

Mohte Lene Cecilia edtja hov jåerhkedh vytnesjidh læjhkan.

Publisert

NRK Sápmi – Åarjelsaemien

Mer om: NRK Sápmi – Åarjelsaemien

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen