– Jus smiehtat juovllaid birra, de du mielas addet dat buori dovddu. Muhto de báifáhkka rievdá visot. Don it beasa ávvudit juovllaid, it beasa skeaŋkkaid ordnet skihpáriidda. Don it oassálastte, don dušše gárttat geahččin dasa. Nie lea mus dál dat njuiken, muitala Ole Mathis Sara Nedrejord vuollánan jienain.
Sus lea teoriija movt dát dáhpáhuvai, borgemánus son bávččagahtii čippi ja galggai čuohpaduvvot. Muhto čibbi buorránii dalle. Ja de lea čibbi veahážiid mielde vearránan.
Son lei hui buori vuoimmis dán áigodaga, gitta dassái go čibbi ii šat gierdan maidege.
Galggai internationála dásis gilvalit
Dan duođašta maid Nedrejorda hárjeheaddji Tore Storløpa Sneli.
– Son lei hui bures ráhkkanan dán giđa ja geasi. Maiddái ovdal Norgga meašttirgilvvuid njuikkui bures, muhto de nordadii čippi, dadjá Sneli.
Sneli dadjá ahte Ole Máhtte lea olu bártidan čippiin, muhto sus lea jáhkku ahte čibbi buorrána.
– Son lea dieđusge veháš heađásmuvvan dál, ja dat lea áddemis. Muhto mis lea hui stuorra jáhkku sutnje. Dán jagi lei mis doaivva ahte sáhttá internationála dásis gilvvohallat.
Nu ii beasa dán dálvvi, muhto eará njuikejeaddjit leat maid lápmašuvvan ja nagodan beassat ruovttoluotta.
Norgga riikajoavkku hárjeheaddji lea Nedrejorda lohkan stuorra taleantan juo 2014:s.
Áigumuš buoremussan šaddat
Ole Máhtte lea ovdal maid lábmen čippi, sullii seamma láhkai go dál. Muhto sus lea lihkká niehku šaddat máilmmi buoremussan.
Son álggii njuikut sabehiiguin jo 7-8 jahkásažžan. Ja dassá lea jo čieža jagi go fárrii Lillehammerii ja álggii Norgga váldovaláštallangymnásii (NTG:i).
Ole Máhttes lihkostuvai čuohpadus skábmamánu 22. beaivve. Dál ferte son soabbut njealje vahku. Son ii beasa ávvudit juovllaid, nu mo son govahallá hárjehallama.
Ferte smiehtastit guktii
– Mun in sáhte mahká njuikut twin tip sabehiiguin. Ferten leat hui várrogas. Sáhtán fas lápmašuvvat, ja lea hui láittas jus eará astoáigge doaimmat bilidit olles njuikenáigodaga.
Son lea geavahan buot iežas friddja áiggi sabetnjuikemii, ja dan son lea bidjan buot eará valáštallamiid ovddabeallai.
– Ii gávdno valáštallansuorgi mas ovdáneapmi oidno nu čielgasit go njuikemis. Don manat stuorát aht' stuorát luohkkái ja njuiket guhkit aht' guhkit, juohke beaivve ovdánat, ainjuo nuorran. Dat lea hui somá.
– Mus livčče leamaš stuorra vejolašvuođat beassat viidáseappot. Hui láittas lea smiehttat dien guvlui, muhto lea váttis ahte in jurddaš mo dát áigodat livččii sáhttit šaddat.
– Maid livččet dahkan jus it beasašii šat njuiket sabehiiguin?
– Oahpu gazzat. Muhto dan ferte oaidnit, ferten vuos oaidnit mo dáinna manná. Ja de lea vel jahkebealli mearridit maid mun dagan viidáseappot.