NRK Meny
Normal

Garraduojár háliida almmuhit garra čázi-lávlaga muhto ii oaččo doarjaga

Niima sávvá «Vildastevvel»-lávlaga almmuhit, muhto lohká váttisin oažžut doarjaga.

Nils Mathis A Skum

Nils Mathis Andersen Skum bargá beaivválaččat Duodjeinstituhtas duojárin. Dá son duddjo báhkis guvssi.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Nils Mathis A Skum
Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Olmmoš dego vuollána ja eddo go ii ovdan ii šat gosa ge.

Guovdageaidnulaš Nils Mathis A. Skum lohká losses barggu ohcat doarjaga.

– Go okta olmmoš galgá bargat buot, de son lea nu oarbbis ovtta ládje ahte son ii nagot soahtat nugo ovdamearka dihte joavkkut sáhttet, muitala Niima.

Son lea guhka bargan dan nala ahte beassá skearru almmuhit.

– Mun lean ožžon Jan Ole Hermansena ohcat doarjaga Sámedikkis, muhto doppe eai dorjon dan. Dál lea plána Guovdageainno suohkanis ohcat veahki, muitala Niima.

Guldal oasáža «Vildastevvel»-lávlagis dáppe: 57-åring vil gjøre comeback som artist

Rumbu

Dá lea rumbu maid Niima lea duddjon.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Beakkihii 80-logus

Niima beakkihii 80-logus go almmuhii «Viidnevuošši»-lávlaga. Vaikko oallugat liikojedje lávlagii, de ii čuojahuvvon dát lávlla nu olu rádios, go dat čájehuvvui ahte lávlla lea jorgaluvvon Suoma lávlagis sámegillii.

Muhto dál lea Niima fas mielas guoimmuhit olbmuid ođđa lávlagiin «Vildastevvel». Dán son lea Aslak Siriin ráhkadan. Ja veahkkin soai leaba ožžon Roger Ludvigsena bidjat musihka.

– Mu olmmái lea dál badjel 80 jagi, ja dat lea juo nuplot jagi áigi go son vuohččan ovdanbuvttii dán lávlaga munnje. Son lea guhka vuordán goas dat almmuhuvvo.

Máŋggas geat leat gullan «Vildastevvela» leat lohkan Niimai ahte dát lea ođđa šlágar ja maid vurdet lávlaga.

Vilda vuogi mielde ellet

Sihke «Viidnevuošši»- ja «Vildastevvel»-teavsttat leat viinni birra, muhto son ii dieđe lea go dát sivvan manne eai doarjjo. Son goit ge oaivvilda ahte dakkár vildalávlagiidda galggašii maid leat sadji sámi servodagas.

– Dat oččošii leat sadji, go Sámis han liikojit vilda vuogi mielde eallit, vástida son.

Leatgo don vuollánan oažžut doarjaga skerrui?

– Oaččo dadjat nu ahte mun lean vuollánan.

It don nu gal leat?

– Dan mun gal lean de.

Nabe jus dál jorgalit ja addet doarjaga?

– Na velá de gal álggášin olles leahtuin bargat vohon de, vai dat ollašuvvá.

duojit

Eanet garraduojit maid son lea ráhkadan.