Hopp til innhold

Niilas buktá ođđa skearru By:Larm-festiválii

Peder Niilas Tårnesvik buvttadii skearru pandemiija áigge ja vuittii bálkkašumi. Dál lea gearggus čuojahit iežas nuppi skearru musihkkasuorgái By:Larmmas.

Les på norsk.

Peder Niilas Tårnesvik, kjent som artisten Niilas, på besøk i Karasjok.

VIIMMAT JOĐUS: Niilas lea fas almmuhan ođđa skearru ja čuojaha live By:Larmas.

Foto: Kolbjørn Norvang / NRK

Vaikko vel pandemiija bissehiige konsearttaid ja muđuige stuorra oasi musihkkasuorggis, de dan áigodagas lea Niilas lihkostuvvan.

– Juo, bargen musihkain ja fáhkka ledjen musihkkár ja buvttadeaddji. Dál ii leat šat gažaldat. Ii munnje, iige earáide. Dá lea juoga mainna barggan ovddosguovlluid, muitala Niilas.

Peder Niilas Tårnesvik, vinner av spellemann innenfor sjangeren Electronica. Niilas

SPELLEMANNBÁLKKAŠUPMI: Niilasis leat stuorra vuordámušat deavdit vuosttaš skearru maŋŋá. Vaikko ieš ii dovdda lihkostuvvanbalu, de diehtá ahte su musihkkabálgás leat sihke lihkostuvvamat ja eahpelihkostuvvamat.

Foto: Robin Boee / NRK

Son lea buvttadan ja almmuhan skearru ieš, ožžon erenoamáš buriid árvvoštallamiid stuorámus áviissain ja sutnje lea maid geigejuvvon Spellemannbálkkašupmi dán skearru ovddas.

Loga maid: Spellemann bálkkašumi evttohas: – Niegadan stuorra lávddiin čuojahit olgoriikkas

ja: Niilas vant Spellemannpris

Smávva rievdadus

Dál lea almmuhan nuppi skearru, «Also This Has Changed». Dás joatkašuvvá ovddit skearru, nu ahte šaddá dego B-siidu.

– Danne leat namat nu ovttaláganat. Lean dušše veahá rievdadan. «Has», dan sadjái go «will». Dát lea rievdan, dan sadjái go dát boahtá rievdat, son muitala.

Guldal skearru dás:

Iige ođđa skearru leat nu earálágan ovddit skearru ektui. Niilas čilge ahte lea ođđasit bádden boares šuoŋaid ja ráhkadan remiksaid.

– Mun lean dohppen muhtun temáid ja gárvvohan dahje ovdanbuktán daid eará láhkai. Ja de leat moadde remiksa, earret eará lea min buohkaid teknoáhčči «Mental Overdrive» mielde, muitala Niilas.

Peder Niilas Tårnesvik, kjent som artisten Niilas, ser på skykken sin treffe et tre.

FRIDDJA: Ii Niilas leat čadnon skearrofitnodahkii ja son sáhttá de dahkat maid háliida.

Foto: Kolbjørn Norvang / NRK

Čájehallá

Vaikko skearrus leat olu seammalágan šuoŋat go ovddit skearrus, de leat maid šuoŋat dás maid eat leat ovdal gullan.

– Mun háliidin geavahit vejolašvuođa čájehit musihka maid in bidjan vuosttaš skerrui, muitala Niilas.

Loga eanet Niilasa birra: Niilas turte ikke lære seg samisk i frykt for å bli mobbet

Viidáseappot muitala ahte lea buorre sáhttit čájehit guldaleddjiide mii sus lea rájus.

– Eai han mus leat geatnegasvuođat skearrofitnodagaide, nu ahte dalle sáhtán dahkat maid háliidan, son muitala.

By:Larm

Álggogeahčen golggotmánu álgá musihkkasuorggis festivála By:Larm. Dalle čoahkkanit dehálaš olbmot olles máilmmis Osloi čuovvut Norgga musihkkamáilmmi.

Niilas åpner utstillingen til moren, Kristin Tårnesvik, på Sámi Dáiddaguovddáš i Karasjok.

LIVE: Dá čohkká Niilas láhttis ja rahpá eatnis dáiddačájáhusa Kárášjogas. Eai leat earágo moadde vahku vel dassážii go iežas musihka čájeha máilmmi musihkkasuorgái Oslos.

Foto: Kolbjørn Norvang / NRK

Niilas lea ovdal čuojahan doppe, muhto dán háve eará deattuin, sus leat dál sealggis buorit árvvoštallamat, bálkkašumit ja stuorát musihkkakataloga.

– In mun dáhkit alccen ahte deavddán konseartabáikki, muhto sáhtán ainjo smiehttat ahte leat buorit báikkit gos čuojahan. Dát leat stuorra vejolašvuohta, muitala Niilas.

Lávddi alde lea sus okta áidna bargu, ja dat lea čájehit makkár live-showa nagoda ráhkadit. Son bidjá oktii čuovggaid, jiena ja govaid ollislaš vásáhussan mii báhcá muitui.

Ja son ii oaččo go 25 minuhta lávdeáiggi. By:Larmas it oaččo eambbo, gii ihkinassii dal de leaččat.

Ii leat okto

Dán jagi sáhtát maid gullat Emil Karlsena ja «Nagirčalmmiid» By:Larmas.

Loga eanet «Nagirčalmmiid» birra: Fra gutterommet til Skandinavias viktigste scene

Niilas sáhttá rávvet sudno dahje buohkaid, geat doppe galget čuojahit.

– By:Larm lea duinna váldán oktavuođa dušše ovtta ášši dihtii. Don galggat dahkat 120% dan maid álo leat dahkan beroškeahttá makkár árvvoštallamiid dutnje leat addán, son muitala.

Peder Niilas Tårnesvik.

VEJOLAŠVUOHTA: Lea sivva manne leat bovdejuvvon By:Larmii.

Foto: Fabio Enzo

Son lohká maid ahte it dárbbaš beroštit árvosániin dahje gallis bohtet konsertii. Jus vel čuojahanbáiki leašge áibbas dievva, de ii leat daddjon ahte buvttehat duođi dobbelii.

Dus sáhttet maid leat teknihkalaš váttisvuođat njealji olbmo ovddabealde. Muhto guovttis dain oidne ahte dus lea taleanta. Dán dihtii oaččut šiehtadusa

– Don fertet dahkat buot maid sáhtát čájehit ahte iežat šovva don gal hálddašat. Buot eará ii gula dutnje. Don fertet beare čájehit maid máhtát, Niilas loahpaha.

Áŋgir duiskalaš

Kárášjohkalaš Anders Johnsen čuojaha rumbbuid Doom Metal joavkkus Dwaal. Sii čuojahedje By:Larmas 2020:s ja besse duođaid dovdat maid festivála buktá.

Trommis i Doom Metal Bandet Dwaal, Anders Johnsen, med blå bakgrunn.

MÁTKÁI FAS: Olu manai bures unohas áigodagas. Dál vulget fas mátkái, sáhttá Anders muitalit.

Foto: Endre Lohne

Earret eará čállii P3.no čoahkkáigeasus sin birra.

– Dat lei oalle somá. Dat lei ovdasiiddus NRK.no:s oalle guhká. Midjiide gal lei buoremus boađus festiválas ahte čáliimet šiehtadusa booking-ageanttain, muitala Anders.

Dalá maŋŋel konseartta njuikii hirbmat almmái lávddi ala, Anders muitala. Son ii muitte justa maid logai, muhto lei sullii ná «I need to talk to you guys…» duiskka akseanttain.

– Son bođii dasa go leimmet čorgemin lávddi. Ja son dieđihii min oalle jođánit Duiskii muhtin festiválii, mas ledje sáttaolbmot min konsearttas, muitala Anders.

Guldal Dwaals vuosttaš skearru:

Dát stuorra duiskalaš bargá Napalm Events ovddas, mii gullá ovtta daidda stuorámus skearrofitnodagaide Eurohpas.

Unohas áigodat

Anders mieđiha ahte sii eai lean gergos go dát áŋgiris duiskalaš iđistii lávddi ala, ja ahte dahke moadde unohis «High Five» lávddi alde. Muhto das bođii datte šiehtadus.

– Ageanta bookii min olu konsearttaide dien maŋŋel, muhto measta buot duššai go servodat giddanii. Mis nogai veahá momeanta dalle, muhto mis leat ain plánat, son muitala.

Doom Metal bandet Dwaal.

KONTRÁKTA: Dwaal ožžo kontrávtta oalle jođánit maŋŋel By:Larmma.

Foto: Endre Lohne

Earret eará ii šatta čuovvut By:Larma dán jagi, go Dwaal čuojaha Tallinas seamma vahkkoloahpa.

– Lean gal oalle sáhkkii mo manná «Nagirčalmmiid» joavkkuin maŋŋel festivála. Soai leaba gelddolaččat, loahpaha Anders.

Korte nyheter

  • Ett år med ny tolkelov – starter opplæring av samiske tolker

    Flere hundre ansatte innen tolketjenesten i Norge og andre intresserte, deltok på Tolkekonferanse på Gardermoen, som ble avsluttet i dag (ekstern lenke).

    Konferansen markerte ett år med ny tolkelov, og deltakere fra hele landet delte sine erfaringer med loven.

    Lovendringen skjerper krav til mer formell kompetanse hos tolkene som gjerne vil være med i et nasjonalt tolkeregister, med krav om statsautorisasjon.

    Det er så langt svært få samiske tolker som har denne kompetansen. Ansvaret for å utdanne samiske tolker med denne kvalifikasjonen er flyttet fra OsloMet til Samisk høgskole i Guovdagaidnu / Kautokeino.

    Disse to institusjonene skal i første omgang samarbeide for å få flere samer til å velge denne utdanningen.

    – Vi er trygg på at vi på denne måten, med et godt samarbeid mellom OsloMet og Samisk høgskole, vil lykkes med å kvalifisere flere, sier avdelingsleder for tolkeavdelingen i Integrerings- og mangfoldsdirektoratet, Hanne Løfsnes.

    – Loven er et steg i riktig retning når det gjelder å styrke tolketilbudet til samiske befolkningen, sier tidligere sametingspresident og nå politisk rådgiver i Amnesty International, Aili Keskitalo.

    Hun var en av de som holdt foredrag under konferansen. Keskitalo mener det gjenstår en god del arbeid for å informere om samenes språkrettigheter.

    – Det er fortsatt mange offentlige institusjoner i Norge som ikke er klar over hvilke språklige rettigheter samene har, og hvilke forpliktelser institusjonene har til å sikre samiske brukere mulighet til å bruke sitt morsmål, sier hun.

    Tolkekonferansen 2022
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Dulkakonferánsa: – Sámit dárbbašit dieđuid iežaset vuoigatvuođaid birra

    – Olu ásahusat Norggas leat ain dan dilis ahte dat eai dieđe bal juo maid ge sámi vuoigatvuođaid ja giellavuoigatvuođaid birra, lohká ovddeš sámediggepresideanta ja dálá Amnesty International politihkalaš ráđđeaddi álgoálbmotáššiin, Aili Keskitalo.

    Son logaldalai dulkakonferánssas mii dáid beivviid lea lágiduvvon Oslos. Konferánssas lea geahčadan movt dulkonbálvalus lea nannejuvvon maŋŋá go ođđa láhkai bođii ođđajagis.

    Eai buot sámit ge dieđe ahte sis lea vuoigatvuohta oažžut dulkka almmolaš oktavuođain.

    – Dat lea eiseválddiid ovddasvástádus juohkit dieđuid sihke daidda geat galget fállat almmolaš bálvalusaid, muhto maiddái geavaheaddjiide, sápmelaččaide, nu ahte mii diehtit makkár vuoigatvuođat mis leat, lohká Keskitalo.

    Son jáhkká ahte ON álgoálbmotgiellalogijahki ge sáhttá leat mielde fuomášuhttimin majoritehta álbmogii makkár dárbu lea dulkonbálvalusaide, ja ahte álgoálbmogiin leat dihto vuoigatvuođat beassat iežaset gielaid geavahit.

    – Mon sávan mii sáhttit geavahit dan fuomášumi buorrin min gielladillái ja min giellavuoigatvuođaide. Muhto dađi bahát leat eiseválddit dego ovttagielagat. Dat eai riekta nagot oaidnit dan giella máŋggabealatvuođa, mii lea maiddái Norgga servvodagas, lohká son.

    Aili Keskitalo
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Koronamedisin kommer til Norge

    8. desember kommer medisinen «Paxlovid» til norske apotek. Medisinen skal redusere risikoen for alvorlig sykdom hos de med påvist korona. Det er først og fremst eldre som kommer til å ha nytte av medisinen.

    - Målet med å gi Paxlovid er særlig å redusere alvorlig sykdom, men også å redusere belastningen på helsetjenesten, sier assisterende helsedirektør Espen Rostrup Nakstad.