Hopp til innhold

Nihttá johkamohki sámeskuvlla geassit vaikko diggái

Rektorvirgádeapmi Johkamohke sámeskuvllas ii lea vel čovdojuvvon. Ruoŧa sámeskuvlastivrra ságadoalli nihttá johkamohki sámeskuvlla lágain.

Anna-Karin Länta

Váhnen Anna-Karin Länta váivahuvvá go skuvla ášši ii čielgga.

Foto: SVT

Sámeskuvlastivra ságadoalli Börje Allas nihttá váidit rektora Johkamohki sámeskuvllas, mii lea aitto virgáduvvon. Allas oaivvilda ahte stivra mearridii fállát rektor virgi eará ohcii, ja danin sáhttá dát šaddat diggeáššin.

Sámediggi imaštallá

Ruoŧa sámedikki stivrajođiheaddji Håkan Jonsson imaštallá ášši.

– Sus eai leat buot dieđut ášši birra, ja son ii dieđe makkár oktavuohta sudnos lea leamaš, dadjá Jonsson.

Son joatká vel muitalit ahte dábálaččat galget virgeolbmot doallat oktavuođa bargoohcciiguin.

Håkan Jonsson

Ruoŧa sámedikki stivrajođiheaddji Håkan Jonsson.

Foto: SVT

Sierralágan oaidnu

Sámeskuvlastivrras leat iešguđetlágan oainnut dasa ahte gii galggašii leat rektor virggis, johkamohke sámeskuvllas.

Golbma Sámeskuvlastivra-áirasa leat dieđihan ahte sii eai luohte Børje Allasii ságadoallin.

Ieš Allas ii searvva jearahallamii, muhto dadjá ahte sii eará čoahkkimis ledje juo mearridan fállat barggu eará ohccái.

(ášši joatká video vuolábealde)

SVT ráhkadan ášši.

Váhnen váivahuvvá

Johkamohke sámeskuvllas lea leamaš sadjásaš rektor jagi, ja sihke bargit ja váhnemat leat muitalan ahte sii sávvet dili čielgat jođáneamos lágiid.

Váhnen Anna-Karin Lænta atná ášši váivin.

– Diehttalas váivvida dat su go eai nagot čielgadit rektor ášši. Dat addá eahpesihkarvuođa sihke váhnemiidda ja skuvla bargiide, lohka Lænta.

Son sávvá maid ahte mánát eai galggaše dárbbašit gillát ášši dihte ja ahte pedagogat áin jotket bargat buori bárggu skuvllas.

– Son ii leat gearggus diktit sámeskuvlla mannat endorii dušše dan dihte go muhtin olbmot eai nagot rievttes mearrádusa dahkat. Sii eai boađe vuollánit ja son jáhkká eanas sápmelaččat Johkamohkis dorjot su dán áššis, loahpaha Lænta.

Sámeskuvlastivra ferte doaibmat

Sámedikki stivrajođiheaddji Håkan Jonsson ii loga iežaset sáhttit seaguhit sámeskuvlastivrra bargui, muhto go sii válljejit áirasiid sámeskuvlastivrii, ja jus bargu ii doaimma, de fertejit geahččat sáhttet go maidege bargat.

– Sámeskuvlastivra gal ferte doaibmat, dadja Håkan Jonsson.

Korte nyheter

  • Beatnagat gaikodan bohccuid Bájilis 

    Badjeolmmoš Tommy Vitblom vulggii iskat lea go ealu sisa mannan luovosbeatnagat go oinnii Facebookas čállosa ahte luovusbeatnagat leat jođus Kangos guovllus Bájila gielddas Ruoŧas. Dalle son gávnnai njeallje jápmán bohcco, dieđiha Sveriges Radio.

    – Dákkár oainnáhus darvána millii, muitala Vitblom.

    GPS ja drona veahkkin lea son gávnnahan ahte beatnagat oaguhedje bohccuid máŋggaid miillaid ovdal go de loahpas fallehedje. Vitblom muitala dán dáhpáhuvvat dávjjit aht dávjjit. (Čájáhusgovva)

    Reinkadaver
    Foto: Erik Ropstad
  • Ávvudit máilmme girjebeaivvi Lukkari divttaiguin

    Dán jagi ávvuda «Mun Dajan - Foreninga Samiske forfattere» Máilmme lohkanbeaivvi Rauni Magga Lukkari rikkis poesiijain.

    Dat dáhpáhuvvá odne eahkedis Romssa sámi viesus Romssas.

    Lukkari válddii gieskat vuostá gonagasa ánsumedáljja ja Romssa ja Finnmárkku fylkka kulturbálkkašumi. Son lea doaibman girječállin ja girjegoastideaddjin 35 jagi. Son lea maid čállán máŋga prologa festiválaide ja ávvudemiide, ja dasa lassin divttaid ja teáhterčájalmasaid.

    Máilmme girje- ja vuoigŋaduodjebeaivi (maiddái gohčoduvvon máilmme girjebeaivin) lea ON-beaivi mii ávvuduvvo cuoŋománu 23. beaivvi.

    Dát ávvubeaivi mearriduvvui ON oahpahusa, dieđálašvuođa, kultuvrra ja gulahallama (UNESCO) váldočoahkkimis jagis 1995.

    Les på norsk

    Forfatter Rauni Magga Lukkari
    Foto: Anne Olli / NRK
  • Sámediggi doarju Finnmárkku spábbačiekčanbiirre barggu vealaheami ja rasismma vuostá  

    Sámediggi juolluda 400.000 kruvnna doarjjan Finnmárkku spábbačiekčanbiirre prošektii MII-MET-VI.

    Prošeavtta ulbmil lea eastadit vealaheami ja rasismma spábbačiekčama bokte deaivvadanbáikin. Jurdda lea spábbačiekčama bokte hukset lagat oktavuođaid olbmuid ja servodagaid gaskkas Finnmárkkus.

    Doarjja juolluduvvo Sámedikki regionálaovddidanprošeavttaid doarjjaortnegis.

    – Mii iluin doarjut MII-MET-VI. Sámediggi jáhkká ahte prošeakta sáhttá čájehit mo boahtteáiggis sáhttá bargat rasismma ja vealaheami eastademiin. Lea hirbmat buorre ahte aktevra nu go Finnmárkku spábbačiekčanbiire váldá hástalusa duođalažžan ja searvá dehálaš eastadanbargui, dadjá sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

    Imaštalat go maid MII-MET-VI mearkkaša?
    Dat leat dat vuosttaš sánit prošeavtta čuorvvassániin – davvisámegillii, kvenagillii ja dárogillii:

    Mii leat seamma joavkkus!

    Met olema samassa laakissa!

    Vi er på samme lag!

    I den første cuprunden mellom Alta IF og Kirkenes IF ble MII-MET-VI-prosjektet markert før kampstart.
    Foto: Anders Abrahamsen / Finnmark Fotballkrets