Hopp til innhold

Nicholas ja Sander lohkaba láhkaoahpu Oslos: – Dieđusge berrešii dáppe ge leat sámeriekteoahppu

Dál lea dušše Romssa universitehtas vuđolaš sámeriekteoahppu. – Dán berrejit buot Norgga láhkadovdit máhttit, lohkaba studeantta guovttos. Les på norsk.

Sander Bøe Bertelsen og Nicholas Solem.

OHCALEABA SÁMERIEKTEOAHPU: Láhkaoahppi guovttos, Sander ja Nicholas, ohcaleaba sámeriekteoahpu Oslos.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Oslo juristastudeanttain lea stuorra beroštupmi oahppat eanet sáme- ja álgoálbmotrievtti birra, lohká Sander Bøe Bertelsen (24).

Son lea njealját jagi lohkamin láhkaoahpu Oslo Universitehtas (UiO).

Son maid jođiha ovtta dain juridihkalaš studeantasearvvi.

Fovsen-duopmu, mas stáhta vuoittáhalai Fovsen njaarke orohaga boazodoalliide, lea boktán Oslo studeanttaid beroštumi sámeriekteáššiid birra.

Studeanttat áddejit ahte dá lea juridihkkafágalaš áššit maidda dárbbašuvvo erenoamáš gealbu.

– Dát leat oalle viiddis áššit maid ádjána gieđahallat duopmostuoluin. Ja muhtun áššit máhcahuvvojit maid fas departemeanttaide, lohká Bøe Bertelsen.

Ovttajienalaš Alimusriekti celkkii duomus, ahte sierralohpi maid ráđđehus attii 2013:s bieggaindustriijahuksejeaddjiide Fovsena eatnamiid dáfus, rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid.

Nicholas Solem og Sander Bøe Bertelsen

STUDEANTASEARVI: Nicholas Bertheau Solem ja Sander Bøe Bertelsen jođiheaba Oslo universitehta Juridihkalaš studeantasearvvi.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Iskkadeapmi

Sander ja su ustit, Nicholas Bertheau Solem (24), jođiheaba Oslo universitehta Juridihkalaš studeantasearvvi.

Searvvis leat sii muhtun áigge juo hállan dan birra ahte Oslos ge berrešii leat sámeriekteoahppu.

Fakultehta lea maid čađahan iskkadeami mas jerre studeanttain makkár oahpu sii váillahit.

Stuorra oassi láhkaoahpu studeanttain lohke iežaset váillahit sámi- ja álgoálbmotriekteoahpu.

Studeanttat oidnet ahte sámeriekteáššit sáhttet šaddat eanet dábálat oassin sin boahttevaš árgabeaivvis go gerget láhkaoahpuin. Sámeriektegažaldagat sáhttet maid váikkuhit hálddašeaddji eiseválddiid bargguide, lohká Solem.

Les også: Ostet sámeleavggaid skuvllaide Oslos: – Dát lea maid oassi Norggas

Oline (14)
Oline (14)

Eanet máhttu kultuvrra birra

Oslo universitehta juridihkka fakultehtas leat geahčadišgoahtán movt sii buoremusat sáhtašedje ovttas bargat Romssa universitehtain.

Dat lea danin go Romssas lea dat gealbu mii gáibiduvvo sámerievtti ektui.

Gieskat lea fakultehta maid lágidan nuppádassii fágalaš sámeriekteseminára, mas dákkár ovttasbargu ge lei fáddán.

Sander ja Nicholas sávvaba ahte sii maid besset oahppat eanet sámi servvodaga birra.

– Oslo studeanttaide livčče hui mávssolaš oažžut vuđolaš oahpu sámi kultuvrra ja historjjá birra. Ja lassin olmmošvuoigatvuođa áššiide, de lea maid sidjiide dehálaš oahppat eanet eará osiin sámi- ja álgoálbmotrievttis, lohká Nicholas Solem.

– Buorida riektesihkkarvuođa

Romssa universitehta juridihkka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Henriksen Selfors, lei okta dain logaldalliin sámeriektesemináras Oslo dán jagi.

Aila Biret Henriksen Selfors

RIEKTESIHKKARVUOHTA: Romssa universitehta juridihkka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Henriksen Selfors, jáhkká sámiid riektesihkkarvuođa buorránit jos Norgga juristtat ohppet eanet sámerievtti birra.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Son movttáskii hirbmadit go gulai ahte Oslo studeanttain lea dáhttu oahppat sámerievtti birra.

– Olmmoš oažžu veahá doaivaga ahte boahtteáiggi juristtat ja duopmárat ožžot eanet gealbbu sámerievtti ja riektekultuvrra birra, lohká son.

Selfors oaivvilda ahte dat maid buorida sámiid riektesihkkarvuođa.

Jos Norggas ain bistá dakkár dilli mii dál lea, ahte servvodagas ja riektevuogádagas lea váilevaš máhttu sámi áššiid birra, de sáhttá dat leat njulgestaga váralaš sámiide, oaivvilda son.

– Mii han oaidnit ahte ovdamearkka dihte nuorra, sámi boazodoalliin ii leat šat boahtteáigi ealáhusas go almmolaš ásahusain ii leat dat máhttu mii berrešii leat sámerievtti dáfus, lohká Selfors.

Duođaid movttiidahtti

Romssa Universitehta láhkaprofessor Øyvind Ravna lea ovtta oaivilis Selforsain.

Professor ved det juridiske fakultet ved UiT, Øyvind Ravna, står i sametingsgangen ikledd kofte.

OSLOS DÁRBBAŠIT OAHPU: Romssa Universitehta láhkaprofessor, Øyvind Ravna lea ilus go Oslos sávvet sámeriekteoahpahusa. – Oslos gos mearridit olu dehálaš sámiuoski áššiid dat aitto fal dárbbašit ge dákkár oahpu, lohká son.

Foto: Mathis Wilhelmsen / NRK

– Lei duođaid movttiidahtti gullat ahte Oslo studeanttat ieža ohcalit sámeriekteoahpu. Romssa universitehta beales áinnas veahkehat eará Norgga universitehtaid, vai sáhttet fállat sámeriekteoahpu, lohká láhkaprofessor.

Ravna lea ge ovdal maid dovddahan ahte buot láhkastudeanttaide Norggas berrešii sámeriekteoahppu leat geatnegahtton fágan sin láhkaoahpus.

Soai Selforsain goappašagat muittuheaba ahte Fovsen-ášši lea buorren ovdamearkan dasa ahte eiseválddit sáhttet dagahit sámiid hui váttis dillái, jos áššemeannudeaddjit eai dovdda sáme- ja álgoálbmotrievtti.

Cecilie Østensen Berglund

LASIHIT GELBBOLAŠVUOĐA: Alimusrievtti duopmár Cecilie Østensen Berglund logaldalai Sámiriektesemináras Oslos 2022.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Rivttes gažaldagaid jearrat

Sámeriektesemináras Oslos bođii maid ovdan ahte Norgga almmolaš ásahusain lassána beroštupmi oahppat eanet sámevuoigatvuođaid birra.

– Alimusrievttis maid vuhtto dađistaga eanet beroštupmi sámeriekteáššiide, lohká alimusrievtti duopmár Cecilie Østensen Berglund.

Su mielas lea buorre gullat ahte láhkastudeanttat ge čájehit ovddasvástádusa ja sávvet sámeriekteoahpu Osloi.

– Sii han sáhttet vaikko makkár dehálaš bargguide geavvat boahtteáiggis. Dalle lea ge áibbas dárbbašlaš ahte juristtat áddejit sierralágan beliid ja hástalusaid sámiguoski áššiin. Go vuđolaš máhttu lea sámeriekteáššiin, de sáhttet jearrat rivttes gažaldagaid dikkiin, beroškeahttá goappá beali sii ovddastit dikkis, lohká Berglund.

Høyesterett

ALIMUSRIEKTI: Alimusrievttis fállet buot ođđa duopmáriidda oahpu sámerievtti ja sámi kultuvrra birra. Seamma fálaldat lea maid áššemeannudeaddjiide, geat duopmáriidda gárvejit iešguđetlágan diggeáššiid

Foto: Mette Ballovara / NRK

Les også: Kommentára: «Dego nevrriin speallat pokera»

Jovsset Ánte Utsi i Høyesterett desember 2017
Jovsset Ánte Utsi i Høyesterett desember 2017

Korte nyheter

  • Álttájogas godde eanemus luosaid

    Álttájohka ja Riehpovuonjohka, leaba guokte, logi jogas Norggas, gos godde eanemus luosaid jagi 2022, nu čájehit Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga johkabivddu logut. 255 tonna luosa godde diibmá norgga jogain. Dat lea 30 proseantta lassáneapmi, jagi 2021 ektui. 124 tonna luosa bivde ja luite fas johkii. Dát lohku maid lassánii 35 proseanttain.

    Både lokalbefolkning og sportsfiskere fra hele verden kappes om å komme til Altaelva for å fiske.
    Foto: Rolf Jakobsen / NRK
  • PST goziha Arctic Frontiers konferánssa

    Dán vahkku lágiduvvo «Arctic Frontiers» konferánsa Romssas.

    Arctic Frontiers lea deaivvadan- ja čoahkkinarena sihke politihkáriidda, dutkiide ja ealáhusjođiheaddjiide davviguovlluin.

    Dábálaččat leat Ruoššabeal olbmot maid bovdejuvvon, muhto maŋŋá go soahti álggahuvvui Ukrainas, de eai leat sii beassan searvat.

    Dán jagi muitala Arctic Frontiers direktevrra Anu Fredrikson ahte dilálašvuohta lea duođalaš.

    – Eahpitkeahttá mii leat duođalaš dilálašvuođas. Árktalaš ovttasbargu nu go mii dan dovdat lea orustuvvon gaskabohtosaččat. Mis measta ii leat oba ge Ruoššabeale ovddasteaddjit.

    Politiija sihkarvuođabálvalus, PST, leat ráhkkanan konferánsii, ja sii gozihit dan.

    PST jođiheaddji Romssaguovllus, Gunnar Fugelsø muitala NRK:ii ahte sii čuvvot konferánssa.

    – Dat dutkan mii ovdanbukto konferánssas doallá alla dási, ja soaitá leat miellagiddevaš stáhtaide maiguin mis ii leat oktavuohta mii guoská sihkarvuođapolitihkkii.

    Les saken på norsk her: