Nicholas ja Sander lohkaba láhkaoahpu Oslos: – Dieđusge berrešii dáppe ge leat sámeriekteoahppu

– Oslo juristastudeanttain lea stuorra beroštupmi oahppat eanet sáme- ja álgoálbmotrievtti birra, lohká Sander Bøe Bertelsen (24).

Son lea njealját jagi lohkamin láhkaoahpu Oslo Universitehtas (UiO).

Son maid jođiha ovtta dain juridihkalaš studeantasearvvi.

Fovsen-duopmu, mas stáhta vuoittáhalai Fovsen njaarke orohaga boazodoalliide, lea boktán Oslo studeanttaid beroštumi sámeriekteáššiid birra.

Studeanttat áddejit ahte dá lea juridihkkafágalaš áššit maidda dárbbašuvvo erenoamáš gealbu.

– Dát leat oalle viiddis áššit maid ádjána gieđahallat duopmostuoluin. Ja muhtun áššit máhcahuvvojit maid fas departemeanttaide, lohká Bøe Bertelsen.

Ovttajienalaš Alimusriekti celkkii duomus, ahte sierralohpi maid ráđđehus attii 2013:s bieggaindustriijahuksejeaddjiide Fovsena eatnamiid dáfus, rihkku sápmelaččaid vuoigatvuođaid.

Iskkadeapmi

Sander ja su ustit, Nicholas Bertheau Solem (24), jođiheaba Oslo universitehta Juridihkalaš studeantasearvvi.

Searvvis leat sii muhtun áigge juo hállan dan birra ahte Oslos ge berrešii leat sámeriekteoahppu.

Fakultehta lea maid čađahan iskkadeami mas jerre studeanttain makkár oahpu sii váillahit.

Stuorra oassi láhkaoahpu studeanttain lohke iežaset váillahit sámi- ja álgoálbmotriekteoahpu.

– Studeanttat oidnet ahte sámeriekteáššit sáhttet šaddat eanet dábálat oassin sin boahttevaš árgabeaivvis go gerget láhkaoahpuin. Sámeriektegažaldagat sáhttet maid váikkuhit hálddašeaddji eiseválddiid bargguide, lohká Solem.

Eanet máhttu kultuvrra birra

Oslo universitehta juridihkka fakultehtas leat geahčadišgoahtán movt sii buoremusat sáhtašedje ovttas bargat Romssa universitehtain.

Dat lea danin go Romssas lea dat gealbu mii gáibiduvvo sámerievtti ektui.

Gieskat lea fakultehta maid lágidan nuppádassii fágalaš sámeriekteseminára, mas dákkár ovttasbargu ge lei fáddán.

Sander ja Nicholas sávvaba ahte sii maid besset oahppat eanet sámi servvodaga birra.

– Oslo studeanttaide livčče hui mávssolaš oažžut vuđolaš oahpu sámi kultuvrra ja historjjá birra. Ja lassin olmmošvuoigatvuođa áššiide, de lea maid sidjiide dehálaš oahppat eanet eará osiin sámi- ja álgoálbmotrievttis, lohká Nicholas Solem.

– Buorida riektesihkkarvuođa

Romssa universitehta juridihkka fakultehta stipendiáhtta, Aila Biret Henriksen Selfors, lei okta dain logaldalliin sámeriektesemináras Oslo dán jagi.

Son movttáskii hirbmadit go gulai ahte Oslo studeanttain lea dáhttu oahppat sámerievtti birra.

– Olmmoš oažžu veahá doaivaga ahte boahtteáiggi juristtat ja duopmárat ožžot eanet gealbbu sámerievtti ja riektekultuvrra birra, lohká son.

Selfors oaivvilda ahte dat maid buorida sámiid riektesihkkarvuođa.

Jos Norggas ain bistá dakkár dilli mii dál lea, ahte servvodagas ja riektevuogádagas lea váilevaš máhttu sámi áššiid birra, de sáhttá dat leat njulgestaga váralaš sámiide, oaivvilda son.

– Mii han oaidnit ahte ovdamearkka dihte nuorra, sámi boazodoalliin ii leat šat boahtteáigi ealáhusas go almmolaš ásahusain ii leat dat máhttu mii berrešii leat sámerievtti dáfus, lohká Selfors.

– Duođaid movttiidahtti

Romssa Universitehta láhkaprofessor Øyvind Ravna lea ovtta oaivilis Selforsain.

– Lei duođaid movttiidahtti gullat ahte Oslo studeanttat ieža ohcalit sámeriekteoahpu. Romssa universitehta beales áinnas veahkehat eará Norgga universitehtaid, vai sáhttet fállat sámeriekteoahpu, lohká láhkaprofessor.

Ravna lea ge ovdal maid dovddahan ahte buot láhkastudeanttaide Norggas berrešii sámeriekteoahppu leat geatnegahtton fágan sin láhkaoahpus.

Soai Selforsain goappašagat muittuheaba ahte Fovsen-ášši lea buorren ovdamearkan dasa ahte eiseválddit sáhttet dagahit sámiid hui váttis dillái, jos áššemeannudeaddjit eai dovdda sáme- ja álgoálbmotrievtti.

Rivttes gažaldagaid jearrat

Sámeriektesemináras Oslos bođii maid ovdan ahte Norgga almmolaš ásahusain lassána beroštupmi oahppat eanet sámevuoigatvuođaid birra.

– Alimusrievttis maid vuhtto dađistaga eanet beroštupmi sámeriekteáššiide, lohká alimusrievtti duopmár Cecilie Østensen Berglund.

Su mielas lea buorre gullat ahte láhkastudeanttat ge čájehit ovddasvástádusa ja sávvet sámeriekteoahpu Osloi.

– Sii han sáhttet vaikko makkár dehálaš bargguide geavvat boahtteáiggis. Dalle lea ge áibbas dárbbašlaš ahte juristtat áddejit sierralágan beliid ja hástalusaid sámiguoski áššiin. Go vuđolaš máhttu lea sámeriekteáššiin, de sáhttet jearrat rivttes gažaldagaid dikkiin, beroškeahttá goappá beali sii ovddastit dikkis, lohká Berglund.