Hopp til innhold

Irisis leat guokte máná - ja bombalatnja kealláris

Olbmot beroštit dál eambbo das mo birgehit iežaset heahtedilis. Iris Egilsdatter (42) lea máŋga jagi jo ráhkkanan dasa.

Iris Egilsdatter med barn. Bomberom.

Iris Egilsdatter iežas máná guoktáin.

Foto: Iris Egilsdatter / Privat

– Lean gullan dan muttos olu soahtefearániid ahte dieđán dat lea juoga mas galgá ballat, muitala Iris.

Bomberom dør Iris Egilsdatter
Dán uvssa duohken lea Irisa bombalatnja.
Uksa lea hui lossat. Seinniide lea devdon ladju.
Bomberom og fotostudio
Latnja lea dan mađe bures suddjejuvvon ahte doppe ii leat neahttaoktavuohtage.
Bombalanja lea alit-ruoná ivdnái, ivdni mii jeđđe.
Latnja geavahuvvo govvenstudion ja rádjun.
Iris Egilsdatter

Iris Egilsdatter lea ealáhushutki ja orru Deanu gielddas, Nuorta-Finnmárkkus.

Sii orrot hui lahka Ruošša rájá. Dát vuorjá Irisa.

– Jos Čáhcesuolu dahje Várggát bombejuvvo, de coggalan iežan ráhkkásamosiid, mánáidan ja isida, biilii ja vuoddján máttás, lohká Iris.

Irisa viesus, gos orru bearrašiinnis, lea sihke bombalatnja ja borramušrádju kealláris.

Iris Egilsdatter med barn. Bomberom.
Unjárnisu lea moadde jagi jo ráhkkanan heahtedillái.
– Ballu ahte juoga bahá geavvá mánáide lea áddetmeahttun stuoris, lohká Iris.
Iris Egilsdatter

– Ii leat dušše soahti, mii lea várálaš. El-fápmu sáhttá boatkanit ja atomalihkohisvuođat Davviriikkain maiddái áitet min, oaivvilda Iris.

Leatgo ráhkkanan heahtedillái?

Dál dáidá dilli máilmmis dan mađe duođalažžan šaddan, ahte berret vurkkodit ruovttus dihtolágan gálvvuid heahtedili várás.

Matlager i potetkjelleren
Hávvárrievnnit, hivssetbáhpárat ja hermetihkka.
Bearraša kealláris lea biebmorádju mas lea buot maid sii dárbbašit birgemii.
– Jos nu šaddá ahte gártat heahtedillái, de mii gal birget, čuoččuha Iris.
Iris Egilsdatter

Servodatsihkkarvuođa- ja gearggusvuođadirektoráhta (SGD) rávve olbmuid leat gergosat birgehit iežaset unnimusat golbma jándora.

Agnar Christensen kommunikasjonsdirektør i DSB.

RÁHKKANAHTE IEŽAT JA EARÁID: SGD gulahallandirektevra ávžžuha hállat lagamusaiguin mo ráhkkanit ja iešbirget.

Foto: Stian Olberg / DSB

SGD gulahallandirektevra Agnar Christensen ávžžuha lohkat iešbirgejupmerávvagiid sikkerhverdag.no -neahttasiidduin.

Dát rávvagat sáddejuvvojedje buot Norgga ássiid postii 2018:s, go SGD iešbirgenkampánja álggahuvvui.

Juste fal dát dieđu geažil vuorkugođii Iris gálvvuid.

Norggas lea ráfi

– Ádden bures ahte ollugat soitet ballat. Lea hui lunddolaš, muhto seammás deattuhan ahte Norggas lea ráfi, muitala Christensen.

Dán doarju suodjalusministtar Norgga ráđđehusa preassakonferánssas njukčamánu 18.b.

Forsvarsminister Odd Roger Enoksen (Sp), 20. februar 2022

Suodjalusministtar Odd Roger Enoksen ii loga Norgga áitojuvvon militearalaččat.

Foto: Erlend Skorpetveit Aga / NRK

– Lea viehka unnán jáhkehahtti ahte Ruošša dahje Putin falleha Norgga. Vaikko Norgga ii leat áitojuvvon militearalaččat, de datte fertet čuovvut mielde ja leat gergosat.

Min nuorttabeale kránnjáriikka lea šaddan juoga mas šaddá eambbo váruhit ja man eat dieđe maid sáhttá fuobmát dahkat, dadjá Enoksen.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.