Dát koronanjuolggadusat leat doaimmas dál

• Les på norsk: Dette er koronareglene som gjelder akkurat nå

Ođđa jahki 2021 álgá lossadit. Ollugat fertejit birget okto ráđđehusa ođđa koronagáržžidemiid geažil.

Doaibmabijut leat fámus vuossárgga ođđajagi 4 beaivvi rájes, ja bistet gitta ođđajagimánu 18.beaivái.

Váikko leat ge boahkkudišgoahtán álbmoga, de lea ain dehálaš čuovvut sierranas doaimmaid mat galggašedje eastadit lasi koronanjoammumiid.

Dál leat čohkken daid deháleamos ráđiid, gildosiid ja gohččumiid mat leat fámus dál.

Báikkálaš dahje našunála rávvagat?

Sihke ráđđehus ja suohkanat leat ásahan doaimmaid mat galggašedje eastadit virusa leavvamis ain eanet.

Ráđđehusa bijut gusket olles álbmogiid. Dasa lassin leat muhtun gielddain vel garrasat doaibmabijut.

Dat mearkkaša ahte galggat čuovvut našunála doaibmabijuid, ja dasa lassin daid báikkálaš bijuid iežat gielddas.

Doaibmabijut sáhttet leat rávvagat, gildosat dahje gohččumat.

Gieldda neahttasiiddus gávnnat makkár ráđit ja njuolggadusaid leat ásahan. Dá leat dat gielddat main lea erenomáš olu njoammun dál:

• Trondheim
• Stjørdal
• Hamarøy
• Sandnes
• Oslo

Sosiála oktavuođat, priváhta deaivvadeamit ja lágideamit

Ráđđi: Garvve bovdemis gussiid ruoktot, ja vuordde 14 beaivvi ovdal go vuolggát earáid guossái.

Mearrádus ii guoskka dárbbašlaš ruovttubálvalusaide iige daidda geat leat eallima loahpageahčen.

Mánáid guossái sáhttet boahtit skihpárat, geat gullet seamma ossodahkii dahje jovkui skuvllas dahje mánáidgárddis.

Ráđđi: Organiserejuvvon astoáiggebuđaldeamit, valáštallanbuđaldeamit, kulturlágideamit ja eallinoaidnodeaivvadeamit, leat ávžžuhan maŋidit ođđajagimánu 18.beaivái. Dát ráđđi guoská maiddái lágidemiide mas olu mánát ja nuorat deaivvadit.

Njuolggadus: Mearri lea ahte dušše vihtta olbmo besset leat mielde priváhta deaivvademiin olggobealde ruovttu, dat mearkkaša ovdamearka dihtii riegádanbeaivve ávvudeamit mat dollojuvvojit laigo báikkiin. Jus dállodoalus leat eambbo go viđas, de besset sii ávvudit riegádan beaivvi laigo báikkiin.

Njuolggadus: Mearri lea ahte 10 besset deaivvadit valáštallandoaluin, kulturdoaluin, seminárain, eallinoaidnodeaivvademiin ja meanuin. 200 olbmo besset deaivvadit jus leat čohkkánsajit maid ii leat vejolaš sirddašit.

Ráđđehus rávve gal dattetge olbmuid maŋidit dakkár doaluid jos dát orrot rihkkumin njuolggadusaid.

Hávdádemiide sáhttet 50:is searvat. Ná lea lohpi vaikko vel doppe leat ge stuolut maid lea vejolaš sirddašit.

Olgobáikkit, boradanbáikkit ja gávppit

Njuolggadus: Alkoholaguossuheapmi gildojuvvo guossohanbáikkiin ja doaluin, olles riikkas.

Ráđđi: Buot buvddain ja gávpeguovddážiin berrejit bearráigeahččat ahte eai leat menddo olu olbmot buvddas. Buvddain fertejit váruhit ahte kundarat nagodit doalahit ovtta mehtera gaska.

• Loga maid dárogillii: Her er det nest mest koronatilfeller i Norge – En liten kommune med kun 2700 innbyggere

Errenáigi ja mátkkošteapmi

Ráđđi: Garvve sisriika ja olgoriika mátkkoštemiid mat eai leat dárbbašlačča. Barttaide lea dušše lohpi vuolgit jus mátkkoštat olbmuin geat gullet seamma dállodollui.

Njuolggadus: Mátkkošteaddjit geat bohtet olgoriikkas Norgii galget erremii. Errenáigi lea čieža beaivvi, jus leat čađahan guokte korona iskosa ja goappašagat leat negatiiva. Vuosttaš iskosa galggat váldit golbma beaivvi maŋŋá mátki, ja nuppi ges áramusat čieža jándora maŋŋá go bohtet.

Jus gielddas ii leat vejolašvuohta čađahit dan nuppi iskosa, galggat leat erremis 10 beaivvi.

Loga eambbo mátkkoštannjuolggadusaid birra.

Njuolggadus: Jus leat mátkkošteamen Stuorra-Británnias de fertet čađahit koronaiskosa.

Digitála oahpahus ja ruovttokantuvra

Ráđđi: Buot logaldallamat, oahpahusat ja plánejuvvon lágideamit universitehtain, allaskuvllain ja fágaskuvllain berrešii čađahuvvot digitálalaččat.

Álbmotallaskuvllat ja biibalskuvllat čuvvot báikkálaš ráddjehusaid. Universitehtat ja allaskuvlat leat čuovvulan ráđđehusa ráđiid, muhto sii dollet camposiid rabas studeanttaide.

Ráđđi: Buohkain geain lea vejolašvuohta berrejit bargat ruovttokantuvrrain. Ráđđehus rávve buot gielddain geain lea olu njoammun gohččut buohkaid bargat ruovttukantuvrrain surggiin gos lea vejolaš dan dahkat.

Njálbmesuoji mearrádusat

Ráđđi: Eai gávdno našunála ávžžuhusat njálbmesuoji ektui, muhto ráđđehus rávve buot gielddain main lea alla njoammun, árvvoštallat gohččut buohkaid geavahit njálbmesuoji almmolaš báikkiin, go ii leat vejolaš doalahit mehtera gaska.

Valáštallan, hárjehallanguovddážat ja bingohállat

Ráđđi: Buđaldeamit olgun nugo spáppačiekčan hárjehallamat sáhttet čađahuvvot jus lea vejolaš doalahit unnimus ovtta mehter gaska earáide. Muhto eará doaimmat, maiddái dat mat leat olgun berrejit maŋiduvvot ođđajagimánu 18. beaivái.

Ámmátvaláštalliide eai guoskka dát mearrádusat.

Ráđđi: Ii leat makkárge našunála ávžžuhus giddet hárjehallanbáikkiid, bingo ja vuojadanbáikkiid.

Ráđđehus rávve aŋkke gielddaid, main lea olu njoammun, giddet dákkár fálaldagaid.

• Loga: FHIs vaksinesjef tror mange nordmenn er vaksinert før sommeren

Skuvllat rukses dásis

Miessemánus rahkadii álbmotdearvvašvuođainstituhtta johtolatčuovga-modealla ruoná, fiskes ja rukses dásiin mánáidgárddiide ja skuvllaide. Dain boahtá ovdán makkár eastadandoaimmat galget čuvvojuvvot.

Otná beaivve rájes leat buot nuoraid- ja joatkkaskuvllat ávžžuhuvvon biddjot rukses dássái, ja dat mielddisbuktá olu doaimmaid:

Ruoná dássi: Mánáidgárdi ja skuvllat doibmet nugo dábálaččat, doaibmabijuid haga.

Fiskes dássi: Ossodagat ja skuvlaluohkáid rehkenastet okta doallu. Skuvlaluohkát ja ossodagat sáhttet deaivvadit. Skuvllain ja mánáidgárddiiguin galget lihká eastadit gaskkaid ja oktavuođa nuppi nuppiin.

Rukses dássi: Oahppit ja mánát galget juhkkojuvvot smávit joavkkuide. Dán dásis sáhttá leat dárbu gáržžidit deaivvademiid mánáidgárddis, skuvllain ja SFO. Dat mearkkaša ahte oahppit leat unnit joavkkuin ja muhtin skuvllain fertejit čađahit digitála oahpahusa.

Mánáidgárddiin ja skuvllat fertejit árvvoštallat deaivvademiid vuoi nagodit eastadit nu ollugiid deaivvadit oktanaga.

Buot njuolggadusat mat gusket dearvvašvuođabargiide gávdnojit covid-19 láhkaásahusas.

Status - tall og statistikk rundt koronavirus