Hopp til innhold

Musihka baktu Kalle ietjas gávnaj

Divtasvuonak Kalle Urheim lávvodagá Sámi Grand Prixan oassálasstá lávllagijn mij iesj suv lusi bådij.

Kalle Urheim

Karl Edvard Urheim Spotifyan gullu artisstanamájn Kalle Urheim.

Foto: Anja Márjá Nystø Keskitalo / Privat

– Iv gåjt Guovddagæjnnuj maná dåssju lávlotjit. Mån sidáv vuojttet. Jus pálla nali besav de la buorre. Vuostasj vaj nuppát sadjáj. Jali brånsåv, niegat Kalle.

Divtasvuonak Karl Edvard Urheim, jali Kalle Urheim gåk gåhtjoduvvá, lávvodagá Sámi Grand Prixan oassálasstá lávllagijn mij iesj suv lusi bådij.

– La suohtas oadtjot lávllagav lávllot majt aktak ælla ájn gullam, dan namma l Idjasuojvvanis. Gå galga oaddát ja seŋgan veludalá ja ájádalá, de dá ájádusá sjaddi dagu suojvvanis mij manná sielo ja vájmo tjadá.

Manen dáv lávllagav dahki?

– Iv gåjt dal mån diede. Lávllak iesj muv lusi dálven bådij aktan tevstajn.

Ja jus vuojttá de ájggu viehkat Gasskaijá maratonav tjáppa skuovaj ja gitárrajn.

Ietjas gávnaj

Jagen 2003 Kalle Osloj jådij gånnå ietjas musihka baktu gávnaj.

– Musihkkaiellem la niehko majt duosstiv duosstot moadda jage dás åvddåla. Jåhtiv Osloj gånnå galggiv ietjam gávnnat persåvnålattjat. Ja de árvvediv lávllot ja musihkka la muv iellem. Duosstiv dajna barggagoahtet ja lávllot.

Dálátjij la sån nágin CD-skierroalmodimijda sebradam, ja dijmma ietjas skierrov almodij.

– Dijmma tjavtja de EPav almodiv niellja lávllagij. Duodden lav lávllum Vuonav ja Svierigav birra, duola dagu girkkon ja hejan.

Ådå skierro

Ja dálla la sujna juo dal ådå musihkkaprosjækta.

– Dijmmá Sámedikkes ruhtadoarjjagav oadtjuv almodit sálmma ja vuojŋŋalasj CDav, gånnå li dábálasj sálma, muhtem lávllaga majt lav iesj tjállám ja nágin ma li svierigagielas ja ruossjagielas jårggåluvvam.

– Mijá lávllomvuogen la tevstaj ja melodijaj árvvo majt hæhttup várajda válldet.

– Goassa bessap dav skierrov gullat?

– Iv dal ájn riekta diede, valla doajvov sjaddá gæssáj jali tjaktjaj. Vuojnná dav. Mån lav esski dájna prosjevtajt álggám ja galggap studioj bassátjij maŋŋel, vásstet Kalle.

Korte nyheter

  • Skjalg Fjellheim til Helse Nord

    Politisk redaktør i Nordlys, Skjalg Fjellheim (55) er ansatt som ny direktør for kommunikasjon og samfunnskontakt i Helse Nord RHF, det melder Helse Nord.

    Fjellheim har siden 2015 vært politisk redaktør i Nordlys, stillingen fratrer han nå umiddelbart. Fjellheim begynner hos Helse Nord før årsskiftet.

    Skjalg Fjellheim
    Foto: Simen Wingstad / NRK
  • Lulli-Norga stuorru Sámedikkis: – Sáhttá leat hástalus

    Sámedikki jienastuslohku lea sturron váile 3000 olbmon guovtti jagis.

    Dat maid mielddisbuktá ahte Ávjovári válgabiire massá mandáhta Lulli-Norgii.

    – Dál lea nubbi áigodat go Ávjovárri massá mandáhta válgabirii gos leat stuorra gávpogat. Dál lea nu ahte Lulli-Norga válgabiire lea dat stuorámus válgabiire Sámedikkis, ja dat sáhttá leat hástalus go dat lea dat guovlu mii lea olggobealde daid Sámi guovlluid.

    Nu lohká Maren Benedicte Nystad Storslett (NSR). Son lea válljejuvvon diggái Ávjováris.

    – Mu mielas lea hástalus ahte mis lea váttis dáppe rekrutteret olbmuid dan jienastuslohkui. Mii diehtit dieđusge ahte dáppe lea veahá stuorát potensiála, muhto mis lea maid dušše vissis potensiála dan olmmošlogu ektui. Mii boahtit oalle jođánit juksat dan bajit robi, lohká Nystad NRK:ii.

    Sámedikki dievasčoahkkinjođiheaddji, Tom Sottinen (Bb) lohká ilolaš go jienastuslohku stuorru.

    – In heađástuva go jienastuslohkku stuorru, in eisige. Ahte olbmot háliidit searvat válggaide Sámediggái ja beassat jienastit, čájeha ahte háliidit searvat Sámi demokratiijai, muitala Sottinen.

    Loga ášši dárogillii dás:

  • Ávžžuhit geavahit 184 miljárdda buoridit Davvi-Norgga johtalusa

    Davvi Norgga ođđa johtolatplánas ávžžuha Stáhta geaidnodoaimmahat geavahit 184 miljárdda ruvnnu buoridit Davvi Norgga johtalusa.

    Muhto Davvi-Norggamáđii huksen Fauskes Romsii ii leat ekonomalaččat gánnáhahtti 281 miljárdda huksengoluiguin, oaivvilda Ruovdemáđiidirektoráhtta, ja nu ii ávžžutge hukset dan. Lassin das livčče heajos váikkuhusat lundui, birrasii, dálkkádahkii ja boazodollui. Dála ruovdemáđijat Nordlánddas ja Ofuohtas ávžžuhuvvojit buoriduvvot mealgat.