Hopp til innhold

Muitalanárbevierru lea dehálaš

Beaivváža ovddasvásttádus lea doalahit sámi muitalan árbevieruid, ja maiddái muitalit máilmmeáššiin sámiide, lohká sámi girječálli.


Kerttu Vuolab

Kerttu Vuolab

Foto: Thoralf Balto

Ášši doaimmaha Thoralf Balto

Kerttu Vuolab oaivvilda ahte Beaivvaš Sámi Teáhtera ovddasvástádus lea čájehit olgoriikka áššiin vai sámiin lea glassa man čáđa olgomáilbmái oidnet. Ja diehttalasat lea maid dehálaš doalahit sámiid dolos muitalan árbevieruid.

Su mielas lea maid dehálaš gáhttet ja čalgadit sámegiela, lohká Kerttu Vuolab. Ammas dat doalmmahallat, lohká son.

"Min duoddarat" čájálmas buorre dien dáfus

Son oaivvilda "Min duoddarat" čájálmas lea buorre ovdamearkan čájehit olbmuid árgabeaivve giella mii doppe gullui. Dattege galggašii beassat dobbelii gielain. Kerttu Vuolab govahallá sámi giela arvedávggiin, lohká sámegielas galggašii geavahit buot beliid, ahte galggašii geavahit buot arvedávgga ivnniid. Oaivvilda ahte galggašii geavahit buot ivnniid riggodaga, nuppiin sániin buot beliid sámegiela riggodagas.

Beaivvaš Sámi Teáhter ja sámi girječállit

Kerttu Vuolab ii loga iežaset sámi girječálliid nagadan čállit teáhtera váras. Eai sii varra leat hárjánan bargat teavsttaiguin mat teáhterii heivešedje, ja go sii girječállit leat nu ollugat, de lea varra nu ahte eai buohkat čaga dokko, nu oaivvilda sámi girječálli Kerttu Vuolab.

Korte nyheter

  • Ollusat váldet oktavuođa Rukses Ruossain

    Vaikke pandemiija lea nohkan, de váldet ollu mánát ja nuorat oktavuođa Rukses Ruossain. Dán rádjai dán jagi leat masá 20.000:a váldán oktavuođa sin ságastallanfálaldagain mánáide ja nuoraide, Kors på halsen. Nu čállá Rukses Ruossa preassadieđáhusas.

    – Eanaš fáttát maid loktejit minguin lea iešsorbmen, ballu ja borranváttut. Min eaktodáhtolaččat vásihit olu dáid ságastallamiin leat losit go ovdal ledje, čállá Rukses Ruossa.

    Kors på halsen chat
    Foto: Scanpix
  • Boaldámušhattiid vulos ovdal elrávdnjedoarjaga

    Boaittobeale guovlluin beroštit eambbo hálbbidit boaldámušhattiid go elrávdnjedoarjagis. Nu čájeha NAF iskkadeapmi.

    – Olu guovllusuohkaniin, erenomážit Davvi- ja Gaska-Norggas gos elrávdnjehaddi lea leamaš hálbbibut, dovdojit boaldámušhattit ruhtadillái eambbo go dan maid elrávdnji lea dáhkan dán rádjai. Nu čilge NAF preassahoavda, Ingunn Handagard.

    Ingunn Lauritzen Handagard i NAF
    Foto: NAF
  • UNN vuollebáza stuorru

    Farga lea Davvi-Norgga Universitehtabuohcciviesus 300 miljovnna ruvnnu vuollebáza. Vuollebáza lea sturron 50 miljovnnain dan rájes go stivrračoahkkin lei muhtin vahkkuid dás ovdal. Ekonomiijadirektevra Lars Øverås dadjá hástaleaddji dilli, ja olles organisašuvdna lea bargame áššiin. UNN-stivrras lea čoahkkin gaskavahkku, ja ekonomiija lea fáddán.

    UNN Tromsø
    Foto: UNN