Vearrámus maid dagat go deaivvahat guovžža lea viehkalit báhtui. Asheim dadjá ahte jus váccát guovžža njeaiga, de galggat hállat jitnosit ja dahkat iežat stuorisin.
Asheim árvvoštallá ahte Ailo Piera Gaup lea suorganemiin gizzastan murrii. Son dovddasta ahte dákkár dilis lea váttis čuožžut ja vuordit maid guovža dahká.
Ii leat buorre mearka
Dábálaččat de garvá guovža olbmo go gullá dan boahtimin. Asheim mielas ii leat buorre mearka go guovža lea ruohtastan olbmo guvlui:
Magne Asheim muitala ahte gávdnojit guovžžat mat eai bala olbmuin.
– Measta juohke jagi báhččojuvvo guovža mii ii bala olbmuin, lohká Asheim.
Soaitá leat nu ahte dát guovža, maid Ailo Piera Gaup lea deaivvahan, lea dakkár mii ii bala olbmuin. Muhto dan ii dieđe vel, muitala Asheim.
Loga maid:
Háliidit diehtit jus leat oaidnán guovžža
Stáhta luonddubearráigeahčču háliida diehtit leatgo earát oaidnán guovžžaid, ja erenomážit dan guovžža man Ailo Piera deaivvahii. Dalle beasašedje iskat dán guovžža dárkileappot, ahte orrugo báikkis vai lea go dušše johttiguovža.
Sii sihtet olbmuid dieđihit alcceseaset guovžaságaid. Jus sii eai leat olámuttus, de sihtet váldit oktavuođa politiijaiguin. Sis lea buorre ovttasbargu politiijaiguin.
Máŋgii deaivan guovža oaidnit
Hermann Sotkajervi lea guovžžaid bivdán 1974 rájes. Son lea vaikko man máŋgii deaivvahan ja oaidnán guovžža, muhto guovža ii leat goassige rohkkáhan su.
Son muitala ahte galgá hállat jos deaivá guovžža ala vázzit, dalle guovža áicá du áiggil ja geargá bidjat báhtui. Son ii leat ovttaoaivil stáhta luonddubearráigeahččuin ahte galgá dahkat iežas stuorisin. Son muitala ahte buoremus lea hállat, it dárbbaš huikit gal. Su mielas lea Ailo Piera dahkan riekta:
Loga maid:
Soaitá borramuš leamaš báikkis
Sotkajervi ii dieđe manne guovža lea ruohtastan Aillo guvlui, muhto árvvoštallá ahte sáhttá leat borramuš báikkis maid guovža háliidii okto borrat.
– Dát guovža soaitá Aillo navdá eará guovžan dahje vašálažžan, ja dainna áiggui baldit dan eret vel beassá ieš okto borrat, jus leaš borramuša birra sáhka, čilge Sotkajervi.
Mánnán oahppan mo rassat jus guovžža deaivvaha
Gjertrud Høgden lea golbmii oaidnán guovžža, guktii luomejeakkis ja oktii go lei biillas. Son lea mánnávuođa rájes oahppan ahte galgá murdit ja sivvadit geassádit eret guovžža lahka.
Høgden muitala ahte olmmoš álo smiehta galgágo ná dahje nuo rassat jus guovžža ala deaivá vázzit:
– Don smiehtat ahte galggat orrut lihkatkeahttá, ja ahte it galggašii darragoahtit, muhto suorganan olbmo dal ii dieđe mo láhtte. Soaitá olmmoš dahkat áibbas eará go maid livččii jáhkkit.