Hopp til innhold

Muhtun juovlasánit

Otne lea juovlaruohttabeaivi ja dálle heive moadde sáni daddját stálu, borramuša ja otná eahkeda birra.

Julenissen i Rovaniemi

Juovlastállu doalada lávččis.

Foto: JONATHAN NACKSTRAND / Afp

Juovlaruohttabeaivi

Oslo 20021205Nasjonalgalleriet inviterer barn mellom fem og tolv år til å oppleve julen i Norge for 150 år siden og bli kjent med nissene i eventyr og billedkunst. Ett av bildene som vises er Adolph Tidemands livlige julefeiring anno 1846.Illustrasjon: Adolph Tidemand / Nasjonalgalleriet / SCANPIX

Juovlaruohta ferte olmmoš leat siivui.

Foto: Scanpix

Ja dat beaivi, mii lea ovdalis juovlabasiid, dat lea ruohttabeaivi, ja dan beaivvi eahket gohččojuvvo ruohttaeahkedin, ja dat lea váralaččamus eahket.

Jos dalle manat illudit ila fasttit, de dalle ihttohallet, ja jos dalle atná ila stuora ipmilmeahttunvuođa, de dat ihttohallet, vaikko leat stuora boares olbmot nai, go leat ila suruheamit ja ila unnán dihtet Ipmila sániid.

Muhto dat, geat dihtet ja muitet bajil lohkat Ipmila sániid, de daidda ii bastte Beargalat dahje Riehtis. (Johan Turi)

Juovlastállu dahje Julenissen

Nisser

Otne leat várra olu juovlastálut olgun.

Foto: Phil Noble / Reuters/Scanpix

Otne soitet ollu viesut oaččut guossi dan beakkán juovlastálus. Muhto movt dat juovlastállu oaččui iežas nama?

Stállu:

Lea olbmo hápmásaš, áinnas borai olbmobierggu, váralaš, stuoris ja gievra ja sus leat vearjjut. Son fillehalai sápmelažžii. Ja son gilvalii áinnas. Muhto sáhttá maid leat geidosis, bahá vuoigŋa.

Julenissen:

Boahtá dasgo stállu ja Nils dahje St. Nikolaus leaba biddjon oktii. Dáčča máilmmis lea maid návetháldi, dat mii várjalii náveha.

Sámis geavahit iešguđetlágan nama Juovlastállui, nugo:

Julenissen = juovlanigá, juovlastállu, juovlaáddjá, ruohttaáddjá.

Juovlaborramušat

Juleribbe

Juovlaerttet dahje Juleribbe dárogilli.

Foto: Matprat.no/Kim Holthe

Makkár borramuš lea olbmuin beavddealdi otne? Eanas olbmuin lea várra náppošmeasttanas ja juovlaerttet.

Muhtin juovlaborramuš sánit:

  • Juleribbe = juovlaerttet, spiinneerttet
  • Pinnekjøtt = goastoerttet, goastolábbáerttet, goastosávzzaerttet
  • Julegrøt = juovlasuohkat, juovlabuvru, risenrievdnesuohkat, risenrievdnebuvru, risensurbmebuvru
  • Kålrabistappe = náppošmeasttanas
  • Surkål = suvrragálla

Loga maid: Spenning for samiske barn i jula

Korte nyheter

  • Ohcalan veahki sámevaši vuostá

    Sámediggeráđis Runar Myrnes Baltos lei ikte čoahkkin kultuvra- ja dásseárvoministtarin Anette Trettebergstuen. Fáddá čoahkkimis lei sámi vašši ja cielaheapmi mii lea čuožžilan maŋŋel Fovsen-miellačájeheami Oslos muitala Runar Myrnes Balto:

  • – Jus ierit rahtes vuojá, de vuojá juovvaj, várráj jali nuorráj

    Jus åro Nordlándan, Finnmárkon jali Vestlándan de la stuoráp máhttelisvuohta trafihkan vahágahttet jali jábmet. Dav vuoset ådå rappårttå majt duola degu Stáhta rahtedåjmadak la tjállám. Adnet ienep gasskojuogadimijt ja vuolep vuodjemfárta stádajn, nav vaj dat dahká la binnep máhttelisvuohta jåhtulagán vahágahttet jali jábmet Oslon, Rogalándan ja Trøndelágan.

    – La alármma midjij gå rappårttå nav javllá, javllá fylkkaoajvve Vestlándan Jon Askeland guovdásjbelludagás.

    Guovllojådediddje Jasska Trafihkan Nordlándan Kari Vassbotn javllá moadda rahtijs la ájggá biggidum​, nav vaj ij la udnásj jåhtulagáj hiebadum.

    – Dat dahká rahte li giettse. Ælla saje rahtebielijn, dav majt gåhttjop «tilgivende sideterreng», stuora åsijs mijá rahtijs. Nav jus ierit rahtes vuojá, de vuojá juovvaj, várráj jali nuorráj. Dát dahká rahte li ienep várálattja, subtsas Vassbotn.

  • Eanetlohku vuosttilda ahte turbiinnat gaikojuvvojit

    44 proseanta 1000 olbmos vástidit ahte sii eai doarjjo Fovsen-ákšonisttiid gáibádusa gaikut bieggaturbiinnaid Fovsenis, čállá VG. Dát boahtá ovdan iskosis maid Respons analyse lea čađahan VG ovddas. 33 proseanta vástidedje ahte sii dorjot ákšonisttiid gáibádusa, ja 23 proseanta vástidedje ahte eai dieđe.

    NSR Nuorat jođiheaddji Elle Nystad dadjá VGii ahte son jáhka boađus livčče earálágan jus olmmošvuoigatvuođat livčče oassi gažaldagas.

    – Dát gažaldat lea bieggafámu birra. Livččiidet sáhttit jearrat ahte dorjot go ahte bieggaturbiinnaid gaikojuvvojit «danin go dat leat olmmošvuoigatvuođarihkkun». Livčče miellagiddevaš oaidnit livččiidet go oažžut eará vástádusaid de, dadjá Nystad.

    Fosen aksjonister på gulvet inne på OED.
    Foto: Rasmus Berg