Hopp til innhold

Mikkel Gaup váidon politiijaide

Oslo Sámiid Searvi lea váidán iežas ovddit jođiheaddji, Mikkel Gaup, politiijaide.

Mikkel Gaup
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Oslo Sámiid Searvi lea váidán iežas ovddit jođiheaddji, Mikkel Gaup, politiijaide.
Sivvan lea go searvvis čuoččuhuvvo, ahte Gaup lea geassit váldán 10.000 kruvnnu lobi haga sin báŋkokontos.

- Dasa sus ii leat kommeanta dál, lohká dát dovddus neavttár NRK:ii. 44-jahkásaš Gaup ii lean gullan dán áššis maidige, ovdalgo NRK válddii suidne oktavuođa.

- Ádden juoidá boastut?



Advokáhta dadjá ahte Mikkel Gaup áigu dál váldit oktavuođa Oslo Sámiid Servviin háleštan dihte ášši birra. Advokáhta árvala maid, ahte ášši duogážis sáhttá leat boasttuáddejupmi.


- Son ii hálit gal muitalit eanet das, justa man dihte dát lea boasttuáddejupmi, čilge advokáhta, gii ovddasta Mikkel Gaup.


Oslo Sámiid searvi guđii váidaga mannán duorastaga. Ii okta ge stivrraláhttuin hálit dadjat áššis maidige, muhto duođaštit, ahte lea dolvon váidaga Guovddáš politiijastašuvdnii.


Stivrra lahttut lohket iežaset máŋgii viggan oažžut Gaup sagaide, muhto eai leat fáhten su, danne lei váidda áidna vejolašvuohta.


Lokten ruđa guktii

Sullii njeallje mánu maŋŋá, go son lei geassádan jođiheaddjin, loktii son oktiibuot 10 000 ruvnnu Sámiid Searvvi guovtti sierra kontos.


NRK:s lea báŋkoguitet, main oidno, ahte Gaup lea vuolláičállán dáid borgemánu 1. beaivvi 2012. Nubbi dain lea 6000 ruvnnu ja nubbi fas 4000 ruvnnu. Maŋŋá dáid bázii kontoide ruhta 2.523 ruvnnu ja 89 evrre.

NRK lea jearran Gaupas, manne son lea lokten dáid ruđaid.

- Dása sus ii leat kommentára, muhto son dárkkista dán, lohká Gaup.

- Lei buorre dáhttus

Gaup lei formálalaččat jođiheaddjin Oslo sámesearvvis gitta jahkečoahkkin rádjai, mii dollojuvvui njukčamánu 13. beaivvi dán jagi. Dán čoahkkimis válljejuvvui Hege Marstein ođđa jođiheaddjin. Gaup lei ovdal jahkečoahkkima dieđihan válgakomiteai, ahte ii hálit šat joatkit doaimmas.

Thor Bache-Wiig

Advokáhta Thor Bache-Wiig.

Foto: Erik Holand / Agderposten / Scanpix

Mikkel Gaup advokáhta oaivvilda lihkká, ahte Gaup ii diehtán, ahte son ii lean šat jođiheaddjin, go loktii dáid ruđaid.


- Oaivvildago dát, ahte Gaup ii livčče dalle lobihuššan ja dagai dan buorre dáhttuin?

- Sus lea dakkár áddejupmi, vástida advokáhta Thor Bache-Wiig.

Geassádii jođiheaddjin

Advokáhta lea NRK:ii čuoččuhan, ahte Mikkel Gaup ii jáhkkimis diehtán, ahte ii lean šat jođiheaddji, go válddii daid ruđaid, iige Gaup advokáhta mielde diehtán jahkečoahkkimis maidige.

Gaup lea goittotge ieš sádden E-boastta searvvi nuppi jođiheaddjái guovvamánu 22. beaivvi 2012. Dás šálloša son, go sus lea unnán áigi dáid doaimmaide ja son ferte nu geassádit jođiheaddjin.

Bovdehus jahkečoahkkimii lei sáddejuvvon láhttuide ođđajagimánu 30 beaivvi.

Dáhtui bálkká

Duogáš dasa, go Mikkel Gaup loktii 10 000 ruvnnu sámesearvvi kontos lea okta dáhpáhus, man sámesearvi ordnii Langøyas geassit 2011.

Gálduid mielde, geain NRK leamaš oktavuođas, muitalit, ahte Gaup gáibidii oasi dán dáhpáhusa dietnasis, dan ovddas maid son lei bargan doppe.

- Eai dalá, eaige ođđa stivrra lahttutge dieđe makkárge šiehtadusa dahkkon dán áššis. Searvvis buohkat barge guhkes beivviid dán dáhpáhusa ovdii, iige sis lean šiehtadus, ahte Mikkel Gaup galggašii oažžut dás sierra bálkká. Dienas dás manai Utøya As fitnodahkii, muitala okta stivrraláhttuin.

Dása dadjá advokáhta Bache-Wiig, ahte justa dás sáhttá leat sáhka, go hállojuvvo boasttuáddejumis.

Váldá oktavuođa sámesearvái

- Maid dii áigubehtet bargat viidásut dainna áššiin?

- Dál lea ášši váidon ja danne lea lunddolaš, ahte Mikkel Gaup gohččojuvvo politiijaid lusa gažahallamii. Muhto son áigu gal váldit oktavuođa sámesearvái ja dáhttut ságastallama singuin, vai čielggašii, gii dás lea ádden boastut ja maid, muitala advokáhta Bache-Wiig.

GULDAL:

Korte nyheter

  • Aalkoealmetjh Amerikasne klijmakompensasjovne åadtjoeh

    Les på norsk: Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon.

    Aalkoealmetjh Washingtonsne, Amerikasne, 52 millijovnh kråvnah prosjektide åadtjoeh, mij edtja dejtie dåarjodh mah haestemh klæjmajorkestimmeste åadtjoeh. Aaj dejtie mah haestemh åadtjoeh gosse mearoe jïllebe sjædta.

    Beetnegh klæjmanjoelkedasseste båata, mij darjoeh voenges sïelth goh jïjnje klæjmagaassh luejhtieh tjuerieh sïebredahke kompenseeredh. Medtie gaajhke aalkoealmetjedåehkieh beetnegh åadtjoeh, Sameradion tjaala.

    Quinault Nation Stillehavskysten lïhke 13 millijovnh kråvnah åadtjoeh, dah maehtieh nuhtjedh gosse tjuerieh sijjen göökte sjieltieh bæjjese juhtedh, gosse mearoe jillebe båata.

  • Amerikanske urfolk mottar klimakompensasjon

    Amerikanske urfolk i delstaten Washington får 52 millioner dollar til prosjekter, som støtter dem som påvirkes av klimaforandringer og stigende havsnivåer.

    Pengene kommer fra en klimalov som sørger for at lokale foretak med store utslipp kompenserer samfunnet. Nesten alle stammene i Washington får en del av pengene, rapporterer Sameradion.

    Quinault Nation ved Stillahavskysten får 13 millioner dollar som skal hjelpe dem å flytte de to byene sine lengre opp, når havet stiger.

  • Suomabealde Deanu besset luosa bivdit, Norggas ges eai oaččo

    Dál lea njealját jáhki go Deatnu giddejuvvo luossabivdui, dainna ákkain ahte luossanálli ain lea menddo unni.

    Dattetge leat 15 searvvi dál ožžon spiehkastatlobi luosa bivdit – muhto dušše Suomabeale Deanučázádaga.

    Norgga bealde lea okta organisašuvdna ohcan lobi, muhto dat hilgojuvvui.

    – Deanus ii vurdojuvvo ávkkástallanvejolašvuohta atlántalaš luosas 2024:s, čállá Birasdirektoráhtta biehttalanreivves.

    Dat lea Nasjonal Villakssenter Tana – Joddu mii lea ohcan bivdolobi, ja ohcamušas čuožžu ahte áiggošedje doaimmahit guolástanoahpahusa mánáide ja nuoraide Deanus ja Kárášjogas.

    – Vuot ožžot suopmelaččat bivdit ja dat lea heahpat Norgga eiseválddiide, oaivvilda Benn Larsen, gii lea stivralahttu Deanučázádaga Guolástanhálddahusas (DG).

    Deanusoahpamušas čuožžu ahte Norggas ja Suomas galget leat oktasaš bivdonjuolggadusat Deanučázádaga rádjeeanoguovllus.

    Dan oaivvilda Dálkkádat- ja birasdepartemeanta (DBD) ahte sis leat.

    Departemeanta čilge ahte spiehkastatlobit mat leat addojuvvon Suoma bealde gustojit oalgejogaide, eai ge váldojohkii gokko lea rádji. Danne lea Suopma mii mearrida lea go lobálaš dáid jogain bivdit vai ii.

    – Nappo ii leat nu ahte Suoma bealde organisašuvnnat ožžot lobi bivdit rádjaeanu alde ja organisašuvnnat Norggas eai oaččo seamma eavttuid vuođul, čállá departemeanta e-poasttas NRK:i.

    Hege Persen, ráđđeaddi Joddu-guovddážis lohká sii leat behtohallan go eai ožžon spiehkastatlobi.

    Son muitala ahte sii leat Birasdirektoráhtas jearahan mii ferte sajis vai ožžot spiehkastatlobi, liikká eai ožžon lobi luosa bivdit.

    – Dál lea bivdoáigi jo fargga nohkan, muhto doaivvun ahte beassat váldit mánáid mielde luossabivdui boahtte jagi, lohká Persen.

    Fiskefellen i Tana elven

    Finlenderne får fiske laks på sin side av Tanavassdraget, mens det på norsk side er forbudt

    Miljødirektoratet har avslått en søknad om laksefiske og sier det ikke er nok laks i Tana. Styremedlem i Tanavassdragets Fiskeforvaltning raser mot myndighetene.