NRK Meny
Normal

Mielos guotto giellaj lij ájnnasa

– Mielos guotto giellaj la ájnas jus giella galggá bissot ja åvddånahttet.
Dav javllá gielladutke, guhti ij ane ietjas sábmen, valla guhti l huoman julevsámegielav dutkam ja gávnadam dan gielan la juoga sierra.

Nora Fangel-Gustavson sammen med sin språkmentor Bruce Morén-Duolljá

Nora Fangel-Gustavson aktan giellamentorijn Bruce Morén-Duolljá.

Foto: Sander Andersen / NRK

Sån máhttá dåssju avta galla bágo julevsámegiellaj, valla huoman la mielastuvvam dan giellaj. Nav mielastuvvam vaj ållu sierralágásj åsijt dan gielan guoradallá.
Ja juska julevsáme giella ij la ráddijiddje giella sebrudagán, de bierri ienebuv gielav tjalmostit. Duodden la diedon ávkken mánájda, javllá julevsáme gielladutke Nora Fangel Gustavson.

– Juska dal mujna ij la julevsáme duogásj, da lij muv mielas riek valjes vattáldahka julevsámegielav mánájdim vaddet. Mánájn la má máhtukvuohta moadda giela oahppat avta bále. Dajna ep galga ballat gielav oahppat ja åhpadit mij ij la ráddijiddje giella sebrudagán.

Giellaj mielastuvvam

Noran li ruohtsa Bálágin, ja sån ij ane ietjas sábmen. Huoman la julevsámegielav juo måttijt jagijt dutkam. Miella l dal gielav oahppat. Ja juska dal julevsámegiellaj ij la juoŋga láhkáj tjanádum, de li huoman sujna ållo dåbdo dan giellaj dajna gå giella vuoset kulturárbev majt ulmusj guoddá.

– Julevsáme giella l tjáppa ja valjes giella ja dajna aj sierralágásj giella. Julevsáme giella vuoset dav kulturárbev mij la ulmutjijn. Ja julevsámegiella l tjáppa ja valjes giella. Vájbi dan diehti lav dan giellaj nav mielastuvvam? Divnajn gielajn la má árvvo, ja julevsáme gielan la ållu sierralágásj árvvo.

– Jus dal gielav massá, ij la dåssju kultuvrav ja árbev majt massá, valla aj máhttelisvuodav diehtet gåktu giela doajmmi.

Guotto ájnnasabmusa

Gielladutke mielas ållo dagáduvvá nav vaj julevsáme giella bissu dagu dal giellafálaldagá mánájgárden ja skåvlåjn. Giela státusa diehti la aj ájnas gå la vejulasj julevsáme gielav bachelor-dásen låhkåt. Jus galggá giela hekkav gádjot li mielos guotto ájnnasabmusa.

– Ájnnasamos la ulmutjij guotto giellaj, mihá gielas liehket, suoddjit gielav, ja ságastit nav ålov gå máhttelis.

Miellagiddis giella

Ja gå Nora l nav mielastuvvam julevsáme giellaj, de aj álgij lagábut dáv gielav gæhttjat. Sån la juo soames jage dav gielav guoradallam ja råggåm, ja gávnnam sierra åsijt julevsámegielan majt aktak ij la åvddåla dahkam.

– Gielladiehtte sihti dal gielav duodastahttet, sierralahkkáj gå la nav binná åvddåla dagáduvvam. Julevsámegiella la miellagiddis giella, ja moadda oase ma li nav sierralágátja vaj mielav båktå almulasj gielladiedalasj perspektijvan.

Gålmå gerdak konsonánta

Dav mij Nora mielav la båktåm la konsonantstruktuvrra julevsámegielan. Nora nammat sierralahkáj dássemålsåsimev gånnå aj konsonanta guhkkudahka l ájnas. Nora nammat verbav "mannat" gånnå li guokta konsonanta infinitijvan, ja gå jur mannagoadá javladuvvá gålmåjn konsonántaj "mannnát". Nav de danna gullu gålmåjn konsonántaj.

– Mielastuvvam lav dássemålsosimsystebmaj. Konsonanta li dal sierralágátja. Dagu dal verban mannat gånnå l akta, jali guokta, ja tjabu gålmmå konsonanta.

Ja dát gålmåjn konsonantajn la dat mij mielav giddi doktorgráda studentan guhti l Sorbonne universitehtan mij la Parijsan, ja gænna l julevsáme giella tiemá dán suv doktorgráda bargon.