Áigi hupmat makkár gákti heive sidjiide geat eai leat dievddut eaige nissonat

– Lea hui dehálaš ja buorre ságastallat, ahte makkár queervuohta lea sámekultuvrra hárrái, dadjá servodatberošteaddji Sunná Káddjá Valkeapää.

Son lea bajásšaddan Anáris Suomabeal Sámis, ja lea ovdal searvan ságastallamiidda queer-perspektiivvas.

– Mis galggašii leat sadji hállat, ahte mii buohkat oažžut leat dakkár sápmelaččat go mii leat.

Dán jagi lea ges Márkomeannu festivála ožžon doarjaga dahkat sullii seamma. 239.000 ruvnno čalmmustahttit Skeivt Kultur år 2022.

– Go gullen kulturjagi birra, jurddahin ahte dát heive hui bures Márkomeanuide. Humaime buvttadeddjiin Garmeres servviin, ja ráhkadeimme prošeavtta, dadjá festiválajođiheaddji Ane Margrethe Ugelvik.

Festiválafáddá

Márkomeannu festivála galgá leat oadjebas báikin buohkaide, dan guvlui leat bargan juo ollu jagiid. Bonjuvuohta/queervuohta (skeivhet) šaddá dán jagáš festiválafáddán.

Festiválas šaddá digaštallan gávttiid birra.

Jearaldat lea; Makkár gákti heivešii sidjiide geat eai ane iežaset almmáiolmmožin eaige nissonolmmožin? Sii geat dovdet ahte eai leat čadnon goappáge sohkabeallái, dahje nu mo dáža dadjá: «ikke-binære».

• Cis-olmmoš? Ikke-binære? Geahča sátnelisttu ášši loahpas.

Ugelvik muitá bures go oinnii dievddu atnime nissongávtti Márkomeannu festiválas 2016:s.

– Das rájes lean jurddahan hui olu dán birra, ahte olmmoš galggašii sáhttit válljet dan gávtti man háliida.

Gákti ii-binára sápmelažžii

Nu mo mii Sámis dássážii leat gorron gávttiid, de leat čielga nisson- dahje dievdogávttit.

Mo de go muhtun ohcala gávtti mii ii leat sohkabeallái čadnon?

Sunná Káddjá ii ane rievtti mielde dán váttisvuohtan, ahte mii gákti lea dál ja movt dat adno árbevirolaččat.

– Duodji lea juoga mii hábmejuvvo olbmo dárbbuid mielde. De lea dihto olmmoš jurdagiin, ja duodji šaddá juste nu movt sutnje galgá leat, dadjá son.

Son jáhkká baicca ahte mii fertet geahččalit luvvet jurdagiid gáktegeavaheami ektui.

– Mo mii ráhkadit, mo mii goarrut ja oaidnit dan olbmo geasa dat gákti galgá?

– Dainna han dat gákti šaddá ii-binára, jus dat olmmoš lea ii-binára. Gákti šaddá justte dákkárin go son lea.

Dehálaš buohkaide

Juoga man Sunná Káddjá sávvá eanet gullat Sámis, lea sohkabealerollaid birra.

– Iežas sohkabeali guorahallat lea hui dehálaš. Dat hábme mo mii oaidnit máilmmi ja mo mii láhttet máilmmis.

Ja dát ságastallamat gullet buohkaide, oaivvilda Sunná Káddjá.

– Mii dárbbašit ahte buohkat, maiddái cis-olbmot, hubmet iežaset sohkabeliin. Gieđahallet ja guorahallet. Dát áššit eai gula dušše queer-olbmuide.

Ovdavázzit

Festivála lea ovdal leamaš njunnošis čalmmustahttime bonjusápmelaččaid. Earret eará 2016-plakáhtain, mas guokte dievddu cummába. Finnmárkkus eai bisson dát seinniin.

Dán jagi lea dáiddár Maria Karlsen guhte galgá hábmet dáidaga mii guoskkaha justá dán fáttá/temá.

Norgga Kulturdepartemeanta juolluda 5 miljovnna ruvnno servviide ja organisašuvnnaide mat čalmmustahttet Skeivt Kulturår 2022.

25 ohcci leat ožžon ruđa iešguđetlágan kulturdoaimmaide.