Mari Boine ii áiggo goassige heaitit

– Eske mus muhtin oahpis jearai goas mun áiggun ealáhahkii mannat, lohken mun gal in áiggo goassege, dadjá Mari Boine.

Son lea fitnamin ruovttuguovllus, Porsáŋggus, go son lea aiddo geargan TV-prográmma «Hver gang vi møtes» báddemiin.

Muhto ii son astta guhká vuoiŋŋastit ovdalgo bovde NRK guossái.

Viđa jagi áigi almmuhii Mari iežas ovddit skearru, eaŋgalasgillii. Dan maŋŋá válddii bottu iežas áhkkubiiguin leat ovttas, ja ráhkadit lávlagiid.

Earáláganis musihkka

Ođđa skearru Amame lea ráhkadan ovttas jazzpianisttain Bugge Wesseltoftain.

Muhtimat geat leat jo gullan dan lohket ahte dat lea dego sii livčče Mari geahčin.

Sutnje lea leamašan buorre rávásmuvvat, lohká Boine.

– Ledje ollu jagit go in liikon gullat iežan jiena. Lávejit dat skearrut, dat leat olbmuide, muhto eai fal munnje, muitala son.

Guhká rahčan

Son lei dušše 24 jahkásaš go iežas musihkain botkii jaskatvuođa, Álttá-Guovdageainnu stuimmi maŋŋel.

Dan rájes leat olbmot miehtá máilmmi guldalan su dáistaleami musihka bokte sámi rivttiid ja luonddu ovddas.

Dán dálvvi son čuojahii Fovse-doarjjakonsearttas mii lágiduvvui Oslos. Sutnje lei lunddolaš čájehit doarjaga akšunisttaide.

– Mii geat leat rahčan máŋggalot jagi, midjiide lea dát nu movttiidahtti, beanta dálkkas, ahte min nuorat leat nu roahkkadat. Dat eai vuollán, dat dieđihit ja lohket ahte dát ii leat riekta.

Ođđa vuogit

Muhto ođđa skearru lea earálágan go dat maid son ovdal lea ráhkadan.

Ii son leat vuollánan iežas dáistalemiin, muhto son geahččala eará vugiid.

– Mun čájehan eambbo daid rašes beliid. Mun jáhkán dat maid dárbbašuvvo min máilmmis. Earenoamážit sámi máilmmis. Mii leat nu garras iežamet vuostá. Fertet, vai coakcit.

Son oaidná dál eará dárbbu, máilmmis gos lea eahpesihkkarvuohta, soahti Eurohpás, ja olbmuin lea heajos dilli.

– Mun jáhkán luondduolbmuin miehtá máilmmi lea hui moraš ja bávččas go oaidnit mo ruhtafámut billistit luonddu miehtá máilmmi, eai ge dat oro oba bisseheames ge. De mun jurddašan mii dárbbašat dakkár jeđđehuslávlagiid.

Vaikko dát skearru lea earálágan, de dattetge ii mearkkaš ahte sus ii gávdno šat suhttu.

– Dat lávlagat leat ain áigeguovdilat odne vel gos mun luoittán suhttu olggos. De juste dán skearrus ii gullo olu suhttu. Muhto soaitá dan boahtte skearrus mii mus boahtá boahtte jagi, doppe lea eambbo, muitala son.

Máilmmi dásis

Musihkkajournalista Arne Berg oaivvilda ahte Mari Boine lea okta dain artisttain geat ovddidit Norgga buot eanemusat máilmmi dásis.

Son lea álggu rájes jo čuvvon su musihkalaš karrieara ja rámida Boine go geahččala ođđa vugiid.

– Lea nu buorre oaidnit eallilan artistta gii duostá bargat juoidá áibbas eará go dan maid ovdal lea dahkan, go dat lea nu jáhkehahtti ja doalaha iehčanasvuođa, dadjá Berg.

Su mielas ii daga maidege ahte ii ádde sámegiela go son oaivvilda ahte lea Mari jietna mii čuohcá dovdduide. Iige su mielas gal leat imaš go Mari ja Bugge doallaba rahpankonsearttaid stuorra lávddiin nugo Oslo World ja Bergen Internašunála musihkkafestiválas.

– Son han čuojaha miehtá máilmmi ja lea namma gean buohkat háliidit. Sihkkarit ii leat hálbi gal su fidnet čuojahit, go sus lea stuorra namma, muhto lean oalle sihkkar ahte buot bileahtat vuvdojuvvojit su konsertii, dadjá Berg.

Jeđđehus

Dan rájes go son 24 jahkásažžan álggii musihkain bargat, de lea Mari ollu rámiduvvon, ja lea vuoitán earret eará Spellemannbálkkašumiid, Sámeráđi gudnebálkkašumi 1992:s ja Davviriikkalaš ráđđi musihkkabálkkašumi 2003:s.

Muhto dáinna skearruin ii loga jurddan leat rámiduvvot.

– Dál go lean eallilan olmmoš, in mun šat bala mastege. Dat ožžot váldit vuostá nu mo válddežit, go mun dovddan ahte mun ieš ráhkistan dáid lávlagiid, dadjá son.

Go viimmat sáhttá iešge guldalit iežas lávlagiid, de ii leat gal jurdda sus loahpahit.

– Mun gal áiggun dassážii lávlut go de doaivumis lávddi alde rohtten dan maŋemuš vuoiŋŋanasa. Jáhkán dien láhkai livččii lávlui buot čábbáseamos jápmin, dadjá Mari Boine.