Hopp til innhold

Mánnán dovddai Saia iežas earáláganin sámi álbmotbeaivvi

Dán áiggi ferte olmmoš duostat leat veahá earáláganin, vaikko lea unohas, oaivvilda son.

Saia Stueng.

ÁVVUDA JUOHKE JAGI: Saia bajásšaddamis ávvudii son álo sámi álbmotbeaivvi. Mánnán sáhtii leat veahá lossat.

Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK

«Leat go mii veahá ekstremat?» jurddašii kárášjohkalaš, Saia Mariela Stueng, go su váhnen guovttos bággiiga mánáideaskka gávttiid coggat skuvlii.

Lei sámi álbmotbeaivi, álggus 2000-logus. Saia bearaš lea álo geavahan gávtti dán beaivvi.

Dan jagi maid.

Saia mielas lei váivi. Eará mánát nu čierastalle bottuin, Saia čuččodii das ja geahčai. Son han ii háliidan gávtti bilidit.

«Manne ferten gávtti geavahit?», duššástuhttái son.

Dat dovdu, leat earáláganin, dan gal Saia diehtá bures, nu go mánáidskuvlla-áiggi.

Su mielas eai orron earát berošteamen álbmotbeaivvis, vaikko vel orro sámi gielddas.

Dušše moaddásis lei vel gákti badjelis, muittaša Saia, gii dál lea 29 jagi boaris.

Oahpaheddjiin lei earret eará su áhkku, Máret, čiŋadan gávttiin.

Saia Stueng.
– Álggos lei álbmotbeaivi veahá unohas beaivi, go earát eai čalmmustahttán beaivvi.
– Dovden iežan veahá ártegin go dahken dan, dovddasta son.
Maret Hildur og Saia Stueng
Muhto Saia atná dál árvvus dán vásáhusa, dovdat ahte lea earálágan.

Ii lean dábálaš čájehit sámevuođa

Historihkkár Katri Somby muitala ahte sámevuođa čájehit ii lean nu dohkkehuvvon dien áigge.

Olbmot eai lean hárjánan ávvudit, ja stuorraservvodagas lei maid stuorra vuosttaldeapmi, muitala son.

Danin su ii hirpmástuhte dat, maid Saia muitala.

Jáhkán ollugat leat vásihan dan seamma.

Stuorámus rievdadus dán beaivvi ávvudeamis bođii maŋŋá go sámi álbmotbeaivi šattai almmolaš leavgabeaivin 2003:s, vásihii Somby.

Katri Somby

DOVDDAID MAID IEŽAS ÁRTEGIN: Somby searvvai vuosttaš ávvudeapmái. Historjjálaš beaivi, 29 jagi dás ovdal. Son lei Kárášjogas, dovddai iežas ártegin ja earáláganin gávttiin. Ii lean nu dábálaš geavahit gávtti dien áigge, earret go konfirmašuvnnain.

Foto: Privat

«Máret, leat go jalla?»

Sámi álbmotbeaivi ávvuduvvui vuosttaš geardde 1993:s. Dan jagi riegádii Saia.

Saia áhkku ja áddjá, Máret ja Lemet Stueng, dáistaleigga kultuvrra ja giela beale.

Ovttas soai levgiiga ruovttušiljus, vuosttaš geardde go álbmotbeaivi čalmmustahttojuvvui.

– Lei duođaid illubeaivi midjiide! Somás beaivi, fiinna muittut, dadjá Máret.
Máret Stueng
Máret lei okta dain geat álggahedje bargguin oččodit sámeleavgga, 60 jagi dás ovdal.
«Máret, leat go jalla?», jearai muhtin.
Máret Stueng.
Muhto Máret ii ballan goassege ovdánahttimis, ii ge hástalusaiguin.

Duostta leat earáláganin

Máret-áhkku lea Saia stuorra ovdagovva.

Saia lea giitevaš áhku ja muđui iežas lagamus olbmuid beroštumis.

Rámiin sii geavahedje gávtti, ja oahpahedje Saiai ahte lea givrodat leat earáláganin.

Olmmoš ferte duostat leat veahá earáláganin. Duostat ovdánahttit ja doarjut juoidá mii ii leat áibbas dohkkehuvvon, dadjá Saia.

Dat áigi lei dan veara, dalle go son čuoččui skuvlašiljus ja dovddai iežas ártegin ja earáláganin.

Saia Stueng
– Dan logi jagi skuvllas oidnen eanet ahte eanet bargiid ja mánáid gávttiin čiŋadan, muitala son.
Dá lea Saia govvejuvvon 2010:s. Jagi maŋŋá go gearggai vuođđoskuvllas.

Dál nuorain báitá rápmi go gávttiin šleaŋggáhallet sámi álbmotbeaivvi.

Dan lea Saia oaidnán sámegiel oahpaheaddjin.

Mii leat dohkkehan dán beaivvi, ja mii leat váldán dan iežamet oamastussan, dadjá son áŋgirit.

Lea šaddan beaivi maid mii buohkat ávvudat. Ja mun jáhkán sápmelaččat leat fátmáseaset váldán dán beaivvi. Lea min beaivi, min ávvubeaivi, lasiha son.

Saia Stueng

STUORRA RESURSSA: Saia lea girječálli. Son lea sámegiela doavttergráda lohkamin Sámi allaskuvllas ja lea bargan sámegiel oahpaheaddjin máŋga jagi. Son lea stuorra resurssan sámi servvodahkii.

Foto: June Grønnvoll Bjørnback / NRK

Okta min stuorámus vuoittuin

Dál lea Máret-áhkku lihkolaš, go su álbmot lea dohkkehuvvon álbmot.

Máret Stueng. La elva leve.
Eallinagi áŋgiruššan lea leamaš ávkin.
– Sámi servvodat lea nu ovdánan, dadjá Máret.

Historihkkár Somby oaivvilda juohke servvodat dárbbaša ovdavázzi. Okta, gii čájeha geainnu ja dáistala iežas álbmoga beale.

Olbmot, nu go Máret Stueng, leat hirbmat mávssolaččat min álbmogii, go sii leat duostan. Dakkár olbmuid haga eat livčče mii leamašan doppe gos mii leat dál, deattuha Somby.

Dál lea álbmotbeaivi šaddan ollu stuorábun go dat, maid Somby lei oppa jáhkkánge.

Lea okta mi stuorámus vuoittuin, dan ahte dát beaivi lea nu lihkosmuvvan, ja ahte ávvuduvvo miehtá Sámi, dadjá son mojunjálmmiid.

I år er det 30 år siden 6. februar ble godkjent som samenes nasjonaldag. Karasjok-kvinnen var med på arrangeringen av første feiring i Karasjok, og barnebarnet, Saia, er kry over det.

HÁLLÁ ÁLBMOTBEAIVVI BIRRA:: Geahča dás go Saia ja Máret-áhkku hállaba sámi álbmotbeaivvi birra Ođđasiin.

30 álbmotbeaivvi

Máret lea ávvudan juohke álbmotbeaivvi, álggu rájes. Son lea ilus go sápmelaččat dál leat rámis álbmotbeaivvi ja identitehta dihtii.

Maret Stueng og Saia Stueng
Dál lea son gearggus ávvudit 30. álbmotbeaivvi ovttas áhkkubiin, Saiain.
Máret Stueng.
– Dát beaivi lea hirbmat dehálaš munnje ja mu identitehtii, deattuha Máret.
– Mun lean sápmelaš, mii leat sápmelaččat. Mii leat dohkkehuvvon álbmot, ja mii leat ieža bargan dasa, lasiha son.

Su mielas lea ovdáneapmi nannen iešdovddu sámi servvodagas.

Lea dehálaš čájehit gii olmmoš lea, mo historjá leamašan ja bargat ovddos guvlui, cealká son.

Dál dáhttu son buohkaid searvat ávvudeapmái, ja gudnejahttit álbmotbeaivvi.

Lihkku beivviin buohkaide, ja ellos Sápmi!, loahpaha son.

NRK forklarer

Dán fertet diehtit Sámi álbmotbeaivvi birra

Sámi álbmotbeaivi lea guovvamánu 6. beaivvi, ja lea oktasaš beaivi Norggas beale, Suoma beale, Ruošša beale ja Ruoŧa beale sápmelaččaide. Beaivi lea muitun vuosttaš sámi riikačoahkkimii, mii dollojuvvui Troanddimis guovvamánu 6. beaivvi 1917:s.

Čoahkkima áigumuš lei bargat sámi vuoigatvuođa áššiiguin rastá riikkarájáid.

Máttasámi aktivista ja friddjavuođaáŋgirušši, Elsa Laula Renberg, čohkkii čoahkkimii. Son lea odne okta sámi deháleamos áŋgiruššiin.

Sámekonferánssas Helssegis, Suomas, geassemánus 1992:s mearriduvvui ahte sápmelaččain galgá leat sierra álbmotbeaivi.

Jagi maŋŋá ávvuduvvui sámi álbmotbeaivi vuosttaš geardde, ja seamma áigge rahppui ON internationála eamiálbmotjahki almmolaččat Kárášjogas.

Leavga dohkkehuvvui 1986:s, muhto ii dohkkehuvvon lága bokte ovdalgo 2003:s. Dalle šattai sámi álbmotbeaivi almmolaš leavgabeaivin.

Dáiddár Astrid Båhl lea hábmen sámeleavgga. Vuođđun dasa lea álgoevttohus, man Máret Stueng geavahišgođii jo 1962:s.

Korte nyheter

  • Venezia-biennales Riddu Riđđui

    Dáiddároappážat Gáddjá ja Biret Haarla leigga oassin sámi čájáhusbáikki prográmmas Venezia-biennales. Fargga boahtiba Riddu Riđđui áibbas ođđa dánsunčájálmasain, «Starting from staring». Čájálmasa vuolggasadji eamiálbmoga ja eanetlohkoálbmoga gaskasaš deaivvadeapmi. Riddu Riđđu lágiduvvo Gáivuonas suoidnemánu 13 .- 17. beivviid.

    Biret Haarla og Gáddjá Haarla er valgt ut til Årets unge kunstner 2021 for Riddu Riđđu.
    Foto: Pressefoto
  • Sámedikkeráde Hámsunbiejvijt rahpá

    Bájkálasj fámo dal dán jagásj Hámsunbiejvijt galggá rahpat.

    – Sámedikkeráde Mikkel Eskil Mikkelsen la dan bargguj vájnnodum. Sån la juo tjårggim boahtá, subtsas mihás festivállaoajvve Anita Overelv.

    Overelv nammat dan aktijvuodan Mikkelsen la daj vuostasj rabás vinjok ulmutjij gaskan guhti Sámediggáj válljiduváj, ja aktan Runar Myrnes Baltojn válljiduváj jagásj LHBT GayGallán 2018.

    – Sierraláhkáj ávvudahtte la gå Mikkelsen tjårggi boahtá Hámsunbiejvijt rabátjit dán jage. Ij la dåssju 40 jage dallutjis gå dát festiválla álgadij, valla vinjok kultuvrrajahke l má dán jage, ja dajna de lip vinjok girjálasjvuohtaj dán jagásj Hámsunbiejvijn tjalmostam, hæjttá Anita Overelv.

    Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen
    Foto: Elena Junie Paulsen / NRK
  • Ambulánsagirdit gearggusvuođas

    Áibmoambulánsabálvalus dieđiha ahte girditeknihkkarat lea sajis girdišiljuin ja ahte ambulánsabálvalus lea gearggusvuođas miehtá beaivve. Girditeknihkkáriid konflikta sáhttá ain čuohcat girdimiidda go fertejit dárkkistit girdiid mat eai leat dárkkistuvvon bargoheaitaga áigge

    Ambulansefly på Bodø lufthavn. Lufttransport sitt fly.
    Foto: Barbro Andersen / NRK