Hopp til innhold
Anmeldelse

Girji áibbas jáhkkemeahttun eallima birra

Jon Henrik Fjällgrena biografiija muitala nu ollu ahte nagoda doalahit sáhkkiivuođa álggus gitta lohppii.

Boka som forteller om Jon Henrik Fjällgrens liv
Foto: PRESSEFOTO
Bok

MÅNBARN - MIN BERÄTTELSE

Jon Henrik Fjällgren & Maria Andersson

Selvbiografi

13.10.2020

The Book affair

Girji álgá doppe gos mii leat gullan ahte Jon Henrik Fjällgren lohká iežas loaktit buoremusat; meahcis bohccuid luhtte.

Son lea 16-jahkásaš, ja lea láhppon garra dálkin.

Die leage dat fáddá mii lea vuođđun olles girjái, ahte váldoolmmoš álo lea dovdan iežas láhppon ja álo viggame juoga man nu guvlui.

Jag är inte speciellt gammal. Men även om jag inte har levt så värst länge, har jag varit med om mer än vad en människa ska behöva uppleva under en livstid.

Jon Henrik Fjällgren

Dát cealkka lea álgosánis, ja dat doallá lohpádusa. Girjjis leat imašlaš ja ilgadis fearánat, álggus gitta lohppii. Ja go jurddaša ahte girječálli lea 33 jagi boaris, de lea ipmirmeahttun ollu maid lohkki beassá diehtit. Gaskkohagaid oalle hirpmahuhtti lohkamuš.

Álkit muitaluvvon

Sátni jag - mun, duođašta ahte lea Jon Henrik Fjällgren ieš gii muitala, ja dahká álkin čuovvut muitalusa. Dáinna lágiin ráhkada son maiddái lagas oktavuođa lohkkiin, ahte lea dego munnje muitaleame, ja dat lea hui buorre.

Ruoŧagiella lea lahka dárogiela, ja danne ii dovdon lossadin lohkat girjji.

Dušše muhtun sajiin vásihan ahte amas sánit bissehit mu ipmirdeames mas lea sáhka, nu go dat oassi mas Jon Henrik muitala ahte lea meahcis ja oaidná amas lotti.

Fertejin neahtas ohcat mii berguv lea dárogillii. Go gávnnahin ahte dies lea sáhka skuolffis, de ipmirdin easka manne lei nu earenoamáš deaivvadeapmi.

Girječálli soaitá válljen čállit mun-hámis ja álkes ruoŧagillii go diehtá ahte son lea dovddus artista maiddái Norggas?

Váttis jáhkkit

Girjjis muitaluvvo nu ollu man in lean vuordán lohkat, ja gaskkohagaid eahpidišgoađán man duohta dát muitalus oba leage.

Muitaluvvo hui dávjá mardrömmaid - deddoma birra. Ja dat dagaha ahte vuorddán lohkat ahte vissis dáhpáhusat eai gusto lean duođat, muhto oassin dain heajos nieguin.

Fast vissa saker kunde ingen förstå. Som hur det gick till när jag började spela dragspel.

Jon Henrik Fjällgren
Jon Henrik Fjällgren iežas girjjiin
Foto: Mikael Assmundsson / SVT

Jon Henrik muitala girjjis ahte sutnje lea muitaluvvon ahte sus leat attáldagat, ahte soapmásat oaivvildit sus seamma attáldagaid go noaiddis. Ja mii lohkat movt ieš fuomáša ahte máhttá čuojahit vaikko makkár čuojanasaid, vuosttaš geahččaleamis juo.

Ovtta konsearttas son ferte geasanasain čuojahit, ja dat manná hui bures. Diekkár oasit imaštahttet dán árvvoštalli, ja dat dagahit ahte mun lohkkin in riekta dieđe galggan go jáhkkit diesa vai in.

Measta manan Youtubii ohcat gávdno go juste diet konsearta doppe, vai beasan gullat movt dat lei.

Ja de leat ges eará dáhpáhusat maid dihte geasán mojiid, nu go dalle go cizážat čohkkedit guldalit su juoigama. Diet oasit čuvggodahttet girjji, mas eanaš oasit leat hui seavdnjadat.

Doalaha lohkki

Girji álgá 16-jahkásaš Jon Henrikain, muhto muđui mii čuovvut su eallima kronologalaččat - mánnávuođas nuorravuhtii, ja de loahpahuvvo 2020:s.

Girjjis leat namahis skuvllat, báikkit ja gávpogat. Olbmuin ii leat goargu, dahje sii leat namaheamit.

Dáinna lágiin sáhttiba girječálli guovttos, earenoamážit Jon Henrik, muitalit movt vásihii seksuálalaš illasteami, givssideami, gárrenmirkkuid geavaheami ja doarrumiid, nu ahte olbmuid identitehta ii almmuhuvvo.

Dovddan ahte livččen háliidan diehtit guđe gávpogii Jon Henrik fárrii go álggii joatkkaskuvlii, go son muitala ahte su gjengas - joavkkus, ledje čanastumit Norgii. Orru nu lahka mu ruovtturiikka, ja de livččii geografiija bokte vuogas diehtit man lahka.

Girjjis oaidná ahte váilevaš namat leat eanaš dalle go lea sáhka váivves ja ilgadis dáhpáhusain. Go girječálli eallin rievdá, ja lea sáhka čuovgadet fáttáin, de leat namat; Stockholm, Maria Andersson ja Ruoŧa beakkálmasaid namat.

Buorre vai ii?

På samma sätt som jag själv har blivit hjälpt genom mina stormar, hoppas jag att du som läser ska kunna få den kraft och inspiration du behöver, genom att ta del av min historia.

Jon Henrik Fjällgren

Jon Henrik čállá ovdasánis ahte son háliida čájehit ahte eallinroasut eai bistte agibeaivvi. Máilbmi dovdá su artistan, ja mii leat oaidnán su lihkostuvvama iešguđet oktavuođas.

Girji doalvu min su eallima čiegus beallái. Doppe gos neavrrit oaguhit su nieguin, olbmot oaguhit albma ilmmis ja gos eallit ohcalit ja dearvvahit su.

Jon Henrik muitala dakkár áššiin maid ollugat dađi bahábut eai duostta earáide muitalit. Ja girji soaitá deaivat juste sin geat dárbbašit ahte muhtun hástala ohcat veahki.

Dehálaš girji

«Månbarn - min berättelse» lea álkit čállojuvvon, ja dáhpáhusat bures čilgejuvvon. Su dovddut ja rahčamušat bohtet čielgasit ovdan, ja juste diet čájeha su olmmošlaš beali.

Sámis eai leat vuos nu ollu dákkár biografiijat, ja danne lea dát girji iežas rabasvuođain ja rehálašvuođain oalle dehálaš.

Girječálli guovttos Jon Henrik Fjällgren ja Maria Andersson eaba vikka čiŋahit maidege, muhto baicca muitaleaba njuolga movt lei, ja ain lea.

Dát árvvoštalli ii leat máŋgga jahkái vásihan ahte girji lea nu geasuheaddji ahte lea váttis bidjat dan eret. Dat doalaha mu sáhkkiivuođa olles áiggi, go dieđán ahte mun lahkonan dálá áigái.

Veahá beahtahalan go in beasa diehtit veahá eanet movt Jon Henrik Fjällgrenas lea juste dál. Lea go son lihkolaš vai ii. Muhto mun jáhkán, ahte sutnje dagai buori beassat muitalit.

Giitu, Jon Henrik.

I det ögonblicket vet jag att hon förstår. Hon har hittat magin jag har velat förmedla.

Jon Henrik Fjällgren go leaba Maria Anderssonain duoddaris

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK