Hopp til innhold

Servet vel geasiaiggi giellaoahpahussii

Odne álggii golbma beaivásaš sámi giellaleaira Olmmáivákkis, Gáivuonas. 18 máná serve leirii mii bistá golbma beaivvi.

Olivia Fossli ja Jeanna Dalvik lávlluiga giellaleairras.

Olivia Fossli ja Jeanna Dalvik lávlluiga ja juoiggaiga mánáid giellaleairras.

Ođas dán jagi giellaleirras lea ahte nuorat leat iežá leamaš mielde plánemin giellaleairra ja mearridan oasi sisdoalus.

Mánáid mielamiel fálaldagat

Per Johannes Marainen

Dán jagi leat nuorat beassan ieža fárus plánet sisdoalu giellaleirii ja danne várra mánát leat nu ilus dáppe giellaleairras, lohká áittoálgi Gáivuona sámi giellaguovddáža jođiheaddji, Per Johannes Marainen.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

Gáisi-Romssa, Omasvuona- ja Gáivuona giellaguovddážat lágidit oktasaš giellafálaldagaid mánáide. Dán sii leat juo máŋgga gearddi geahččalan, ja orru lihkostuvvamin. Gáivuona giellaguovddaža ođđa jođiheaddji, Per-Johannes Marainena mielas lea somá go nu olu máná leat searvan dán geasi giellaleirii.

– Orru ahte prográmma geasuha, ja dasa lassin leat nuorat ieža beassan hábmet sisdoalu leirii, dát soaitá dagahit ahte nu oallugat leat searvan, dadjá Marainen.

Sverre Olesønn Nilsen ja Mattis Ailo Larsen

Sverre Olsesønn Nilsen ja Mattis Ailo Larsen leaba illudan sámi giellaleirii. Dáppe beassá sámástit ja dasa lassin oaggut ja oahpat kloavdnagoansttaid, lohkaba bártnáš guovttos.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

Illudit oaggut ja kloavnnastallat

Čieža jahkásaš bártnášguovttos Mattis Ailo Larsen ja Sverre Olesønn Nilsen leaba illudan giellaleirii go dáppe lea nu olu maid besset vásihit. Mattis Ailo Larsen muitala ahte illuda eaneamusat oaggut ja kloavdnastallat. Mattis Ailo geahččala sámástit nu olu go fal beare sáhttá, ja geahčaladda olbmáiguin maid sámástit.

Mánát leat dieđusge iešguđet dásis sámegiela geavaheamis. Mánát geain lea nubbi vánhen sámegielat, dieđusge sámástit buorebut go earáin geain eai máhte vánhemat sámegiela. Giellaleirii leat boahtán mánát Romssas, Málatvuomis, Omasvuonas ja Gáivuonas.

Mánát sámástit buorebut jagis jahkái

Ailon Mannela Gaup

Lea viđat gearddi go Ailon Mannela Gaup searvá giellaoahpaheaddjin mánáid giellaleirii. Dáppe leat dál olu mánát geat leat ovdal oasálastán giellaleirii, ja sii šaddet čeahpibun ja čeahpibun sámástit, lohká Mannela Gaup.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

18-jahkásaš Áillon Mannela Gaup lea viđat gearddi searvamin sámegielat oahpaheaddjin giellaleirii. Su mielas lea somá bargat dákkár barggus go oaidná ahte mánát duođai ohppet sámegiela go leat fárus dáppe.

– Oainnán máŋgasiid geat leat ovdal leamaš fárus, sii leat dál čeahpibut sámástit go ovdal, dadjá Mannela Gaup.

Iešguđetlágan doaimmat

Ulbmil giellaleairrain lea oččodit mánáid eanet sámástit. Danne leat plánen iešguđetlágan doaimmaid, čilge Gáivuona giellaguovddáža jođiheaddji Per-Johannes Marainen. Odne besse mánát vuos oahpásnuvvat earáiguin Ápmelaš guolbanis gos borre guollegáhkuid ja márffiid. Dáppe lei maid lávlun- ja juoiganboddu.

Maŋŋelaš galge riidet heasttaiguin. Ihttin lea Taekwondokursa, mearrafanas mátki ja gaskavahkku kloavdnakursa ja loahpas galget mánát čájehit maid leat oahppan kloavdnakurssas Riddu Riđđu mánáidfestiválas seamma beaivvi.

Guldal ášši: Jeanna Dalvik, Olivia Fossli, Mattis Ailo Larsen, Sverre Nilsen, Per-Johannes Marainen ja Ailon Mannela Gaup:

Sámi giellaleaira lea dehálaš giellaovdánahttin mánáide.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.