Maj-Lis Skaltje oaččui Áillohaš-bálkkašumi

Diehtu bálkkašumi birra bođii ovdalaš beassážiid, ja de gal dán jagáš vuoiti álggos jávohuvai ja njuorrasii.

– Dat gal lei áibbas vuorddesmeahttun munnje. Muhto go de čielggai mas lei sáhka, de mon gal nu illosin. Dat lea oalle stuorra gudni munnje ahte mu barggut leat dan dásis ahte háliidit bálkádit daid bargguid, lohká Maj-Lis Skaltje, vuollegaš jienain.

82- jahkásaš ássá dál Váhčiris dahje Jielleváris Davvi-Ruoŧas. Son lea bajásšaddan boazodoaluin Báste čearus.

Áillohaš musihkkabálkkašupmi lea sámi stuorámus musihkkabálkkašupmi ja dat lea juhkkojuvvon juo 30 jagi. Diibmá vuittii unjárgalaš Øystein Nilsen dán bálkkašumi.

Stuorra násti

Guovdageainnu Sámiid Searvi ja Guovdageainnu suohkan dat juhket bálkkašumi ja ná sii rámidit Skaltje áŋgiruššama sámi musihka ovddas:

«Sus lea hui ollu beroštupmi luohtái erenoamážit, ja beroštupmi dasa ahte čájehit ja ovttastahttit juoigama miehtá sámi. Son lea bargan viisot riikarájáid rastá ja lea čohkken juoigiid ieš guđet ge dilálašvuođaide, leš dal konsearta, musihkkabuvttadeapmi, juoigandokumentára dahje rádioprográmma. Son lea maid 90- logus čohkken muitalusaid luođi ja juoigama birra badjel 50 ieš guđet ge sápmelaččas.»

Bálkkašupmi ásahuvvui go Nils-Aslak Valkeapää, Áillohaš rohkki, devddii 50 jagi. Dat lei skeaŋkan ja gudnin sutnje.

Maj-Lis Skaltje lea okta daid vuoitiin guhte ieš dovddai ja lea ovttas bargan Áillohaččain.

– Mon han ledjen juo dalle 1960- loguin suinna oahpásmuvvan. Go mon álgen Sámi rádio bargin, de son lei badjáneamen hui stuorra nástin, muitala Skaltje.

Skaltje lei vuosttas sámegielat rádiobargi Ruoŧa beale Sámis 1966- rájes ja Áillohaš lei okta dain geaid son dávjá jearahalai.

– Áillohaš lei leamaš lávddiid alde juoigamin ja son lea leamaš mielde oalle olu daid mu rádioprográmmain. Son han lei maid hui čeahppi, sus lei čáppa jietna , ieš maid čáppa ja háliidii buori juohke oktii, muittaša Skaltje.

Bovttii čiekŋalis dovdduid

Son ain njuorrasa go áigu muitalit manne luohti lea sutnje nu dehálaš.

– Go mon gullagohten luđiid, de dat bovttii visot muittuid mu mánnávuođas. Mon lean šaddan bajás badjedilis ja dat ledje nu oahppásat dat sánit , dajahusat , nuohtta , ahte dat bovttii nu čiekŋalis dovdduid, ja nu han dat dahká luohti, lohká son.

Ieš ii juoigga. Vejolaš čilgehus dasa sáhttá leat juoga mii dáhpáhuvai skuvlaáigge go son váccii dan johttisámeskuvlla.

– Mii han šattaimet vánhemiid haga orrut nu guhkes áigodagaid. Ja doppe muittán mon lean goit oktii , mon jáhkán go mon vázzen daid vuolimus luohkáin, ožžon dakkár árvosáni mii ii lean dohkálaš. Ja diet nai lea dagahan diehttelas ahte mon lean bisson jávohaga mii guoská juste musihkkii.

Lokten ovdan juigiid

Sámi Grand Prix buvttadeaddji Ol Johan Gaup dat čuojahii Skaltjii muitalit illu sága.

Gaup mielas lea 82- jahkásaš erenoamáš buori barggu bargan sámi luođi ovdánahttimis.

– Skaltje ii ieš juoigga muhto lea lokten ovdan juoigiid ja lokten ovdan luđiid nu movt maiddái Áillohaš lávii dahkat. Son lávii maiddái loktet ovdan sámi artisttaid ja juoigiid go son barggai, lohká Gaup.

– Nu ahte dat lea dadjat hui Áillohačča vuoiŋŋa mielde dat su doaibma leamaš ja dál dat lea badjel 80 jagi boaris ja dan ektui jurddašeimmet ahte lea hui vuogas vuostáváldi Áillohačča musihkkabálkkašumis, lohká Gaup.

Jearai Áillohaččas rávvagiid

Jearahallamat maid Skaltje 1990- logus dagai luđiid ja juoigama birra šadde 2005:s girjin “Luondu juoiggaha”.

– Mon čállen čoahkkáigeasu juohke olbmo muitalusa ja muittuid birra. Ja sáddejin daid Áillohaš váidnái. Bivden su árvvoštallat daid, go son han lei ieš juoigi, diđii veahá eanet luđiid birra go mon. Joatkke fal barggu, son dajai. Mii sáhttit almmustahttit daid muitalusaid girjin.

– Nu ahte dat lea Áillohačča ánsu ahte dieid jearahallamiin gárttai juoigangirji, lohká Skaltje.

Masá 10 jagi maŋŋá dien girjji ges ráhkadii son filmma “Jojk / Juoigan” mas ledje mielde máŋgalogi juoigit máttasámis gitta nuortalaččaid ássanguvlui.

Illuda Lásságámmis orrut

Áillohaš bálkkašupmi lea 20 000 NOK ja duodji maid lea dahkan Pia Jannok. Dasa lassin beassá bálkkašumi vuostáiváldi 2 vahku orrut Lásságámmis, Áillohačča visttis Davvi-Romssas.

Skaltje ii leat vel ollen jurdilit masa ruđaid geavaha, muhto son illuda sakka dainna go beassá Áillohačča ruovttus, Lásságámmis orrut.

– Dat lea hui somá danne go mon lean dál justa čállimin dan maid mu áhkku váidni lea muitalan. Mu eatni beale áhkku dat lea riegádan doppe Gárasavvonis, ja lea johtán mánnán dohko Lyngen guvlui. Dát jearahallan lea dahkkon go mu áhkku lei 81 jagi boaris , jagi 1964:s.

– De mon jurddašan die go beasan orrut guokte vahku doppe Áillohaš váinni dálus, de mon galggan mannat doppe geahččat daid eatnamiid gos áhkku lea johtán iežas sogaiguin, lohká Skaltje.