Hopp til innhold

Sámi váimmut eai leat dearvašet go eará váimmut

Čakčamánu 29. beaivi lea Máilmmi váibmobeaivi, ja sámi dutki lea gávnnahan ahte sápmelaččaid váibmodearvvašvuohta ii leat earálágan go eará olbmuin.

Hjerte

VÁIBMU: Máilmmis jápmet váile 18 miljun olbmo jagis váibmosiva dihte. Danne lea sierra beaivi biddjon dán čalmmustahttimii.

Foto: Illustrasjonsfoto: Colourbox.no

Logut mat muitalit jápminsivaid olles máilmmis, čájehit ahte jahkásaččat leat váibmovigit mat dagahit badjelaš 30% jápmimiin. Danne lea ge ásahuvvon dát beaivi, mii galggašii čalmmustahttit man dehálaš váibmodearvvašvuohta lea.

Sápmelaččat seammaláganat go earát

Susanna Ragnhild A. Siri lea dutkan movt sápmelaččaid váibmodearvvašvuohta lea earáid ektui. Ja son lea gávnnahan ahte erohusat eai leat nu stuorrát.

Susanna Ragnhild Andersdatter Siri

DOAVTTERGRÁDA NÁKKÁHALLAN: Mannan dálvvi Susanna Ragnhild A. Siri nákkáhalai iežas doavttergráda barggu. Dál son lea mielde pláneme boahttevaš Saminor-iskkosa

Foto: Ante Siri / Privat

– Sápmelaččat borret dan seamma biepmu go earát, ja lihkadit seamma ollu go álbmot muđui dahká, dadjá Siri.

Son lea Saminor-iskosa (dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkus) loguid vuođul čađahan iežas doavttergráda. Dát dutkanbargu čađahuvvui guovtti oasis, áigodagain 2003-2004 ja 2012-2014.

Siri muitala ahte várra buohccát váibmo- ja varrasuona dávddaide lea dat man son lea dárkilit geahčadan iežas dutkamušas.

Son lea gávnnahan ahte várra buohccát váibmovigiin ii leat čadnon čearddalašvuhtii.

Sápmelaččaid kolesterola, borgguheapmi ja varradeaddu, lea seammalágan go álbmogis muđui ge. Ja diet bealit dat dagahit ge váibmodávddaid. Ja dastto oaidnit ge maid das ahte sápmelaččain ja earáin geat orrot dáin guovlluin lea seammalágan várra jápmit ja buohccát váibmo- ja varrasuotnadávddaiguin.

Hjerteinfarkt

VÁIBMODOHPPEHAT: Go varrasuonat dahppojit, de váibmu ii oaččo oksygena ja de loahpas bohtet garra bákčasat ja šaddá váttis vuoigŋat.

Foto: Colourbox.com

Ii ipmirdan ahte lei buohccán

Ovddeš sámepolitihkkár Terje Tretnes (60) diehtá movt lea go fáhkka buohccá váibmodohppehagain. Son lea borgguhan dan rájes go lei 10 jahkásaš, ja mearridii heaitit danne go gosai juohke háve go lávlu.

Terje Tretnes

RIEVDADII EALLIMA: Terje Tretnes ii šat borggut maŋŋel go fáhkka buohccái. Son ávžžuha earenoamážit dievdduid dávjjit fitnat doaktára luhtte, iskaheame varradeattu ja kolesterola.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Guokte mánu maŋŋil go bijai duhpáha eret, de lei son čorgeme muohttagiid. Dovddai ahte juoga lei amas, ja bisánii.

– Mun imaštin, go in han mun láve nie váibat go čorgen muohttaga, muitala Terje. Muhto ii son de vuos jurdilan. Boradii bures, ja muitala ahte njálgga pomfriat vel ledje dien eahkeda.

Nuppe beaivvi dovdá Terje oaivebákčasa, ja ahte čoddagis orru ahte pomfria lea darvánan. Loahpas son gárttai doaktára lusa, gii sáddii su njuolga Universitehta buohccevissui.

– Mii dievddut lea beare šluđut, ja eat mii guldal dan maid gorut viggá midjiide muitalit, dadjá Terje Tretnes.

Doavttir lea muitalan ahte sus lea leamaš lihkku. Dat varrasuotna mii lei dahppon ii luoitán ovdal go Terje bođii buohccevissui, ja dat lea gádjon su heakka.

Snømåking

MUOHTAČORGEN II LEAT VÁRÁLAŠ: Jus olmmoš lea dearvvaš ja lihkada viššalit, de lea muohtačorgen dego lášmmohallan. Muhto olmmoš geas leat váibmovigit sáhttá dovdat ahte lea váiban maŋŋel go lea čorgen muohttagiid.

Foto: Meteorologene

– Mun livččen sáhttán jápmit jus dat lei luovvanit dalle go ledjen muohttagiid čorgeme, dadjá Terje.

Dál son garvá buoiddi, sáltti ja sohkkara, ja baicca borrá eanet ruotnasiid go ovdal lávii.

Dearvvašlaš eallin álgá mánnávuođas juo

Susanna Ragnhild A. Siri muitala ahte sii eai leat vel dutkan movt ođđaáigásaš dábit sáhttet váikkuhit.

Ovdamearkka dihte eai leat vel geahččan movt energiijajuhkosat váikkuhit sámi mánáide ja nuoraide.

– Die lea juoga man soaitá fertet geahččat, go lea čielggas ahte dat sohkar ja koffeiidna mii lea diein juhkosiin ii leat dearvvašlaš, jus daid juhká beare olu, dadjá Siri.

Veske fylt med energidrikke og brus

KOFFEIIDNA: Energiijajuhkosat maidda ee. nuorat leat váibmilat, eai dáidde leat nu dearvvašlačča, árvvoštallá dutki.

Foto: Artur Do Carmo / NRK

Dutki ii jáhke ahte lea dárbu sierra sámi rávvagiidda. Muhto son jurddaša ahte livččii máilmmi vuogas jus rávvagat boađáše maiddái sámegillii. Go giela bokte soaitá olahit eambbogiid, jáhkká son.

– Mun jáhkán ahte sápmelaččat dihtet seamma ollu go earát ge, álbmotdearvvašvuođarávvagiid birra ja das man olu galggaše lihkadit ja maid galggaše borrat, dadjá Susanna Ragnhild A. Siri.

Samiske barn leker

LIHKADEAPMI: Juohkehaš berrešii juohke beaivvi lihkadit unnimusat diibmobeali. Dáid dábiid berre oahppat mánnávuođas juo.

Foto: Máret Biret Sárá Oskal / NRK

Susanna Ragnhild A. Siri dadjá ahte váhnemat berrejit oahpahit dearvvašlaš borramušdábiid mánáide.

– Dát addá vuođu buriid eallindábiide maŋit áigái, ja lea dego investeren dearvvašlaš boahtteáigái, dadjá Siri.

Positiiva logut

Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI) logut čájehit ahte Norggas leat jahkásaččat sullii 40.000 olbmo geat dárbbašit heahteveahki váibmodávddaid dihte.

Pasient på båre
Foto: colourbox.com

Muhto logut čájehit ahte dál eai jáme nu ollu olbmot go ovdal go buohccájit váibmodávddain. Maŋemus 20 jagis lea dát lohku sakka njiedjan.

FHI logut muitalit earret eará ahte njealji jagis leat unnit olbmot jápmán váibmodohppehagain. 2016:is ledje 2315 geat jápme, ja 2020:is ledje ges 1581 geat jápme váibmodohppehagain.

Korte nyheter

  • Sámediggepresideanta jurddaša sin birra geat gillájedje suoidnemánu 22. beaivvi terrordagu maŋŋá

    Les på norsk.

    – Dat lei politihkalaččat movttiidahttojuvvon terrorisma ja njuolggo AUF ja Bb falleheapmi, muhto dat lei maiddái demokratiija ja nuoraid falleheapmi, čállá son Facebook:i.

    Son čállá viidáseappot ahte muhtimin son jurddaša man duostilat sii geat ledje Utøyas dan beaivvi leat, ja man stuorra ovddasvástádusa sii váldet jođihit politihkalaš barggu viidáseappot.

    – Buohkaide earáide: mii fertet muitit áimmahuššat guđet guimmiideamet - vaikko mis muhtimin sáhttet leat iešguđetge oaivilat, de leat mii lihtolaččat eanaš beivviid dan barggus ahte ráhkadit buoremus boahtteáiggi buohkaide, čállá son.

    Silje Karine Muotka
    Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
  • Ođđa hárjehallanguovddážin háliida nannet ássanmovtta Kárášjogas

    Les på norsk:

    Sámediggi lea juolludan bealle miljovnna ruvnno Delta Iform hárjehallanguovddážii.

    Delta Iform áigu sirdit ja ođasmahttit guovddáža ja sávvet ahte dat sáhttá dagahit ahte olbmot bissot Kárášjogas.

    Guovddáža beaivválaš jođiheaddji, Jørgen Johnsen lea hui duđavaš doarjagiin.

    – Rámálmas ahte oaččuimet ná ollu, dadjá Jørgen Johnsen.

    Dán áigge leaba eamidiin ođasmahttimin hárjehallanguovddáža ođđa báikki, masa leat investeren čieža miljovnna ruvnno.

    Delta Iform rabai 2017:s ja dan rájes lea lokten valáštallanmovtta Kárášjogas. Dál leat sullii 280 miellahtut geat hárjehallet doppe.

    – Dán áiggis mii leat oaidnán mii dáppe váilo. Dál fertejit olbmot vuordit vuoru ja lea veahá unnán sadji. Kánske eai leat ge dat dávvirat maid olbmot háliidit, muitala son.

    Sámedikki doarjagiin áigot oastit ođđa hárjehallandávviriid, maid dadjá leat divrrasin.

    Johnsen ii loga doaimmahit hárjehallanguovddáža bálkká dihte, muhto go háliida nannet ássanmovtta Kárášjogas.

    Statistalaš guovddášdoaimmahat vuordá ahte Kárášjoga ássiidlohku boahtá njiedjat jagiid mielde. Dál orrot Kárášjogas 2550 olbmo, ja 2030:s vurdo leat njiedjan 2508 olbmui.

    – Hárjehallan han lea buorre buohkaide. Erenomážit dáppe Kárášjogas gos lea hui galmmas dálvet ja váttis joatkit hárjehallat. Dalle lea dá buorre fálaldat, dadjá Johnsen.

    Ii leat vel mearriduvvon goas rahpet ođđa hárjehallanguovddáža, muhto sávvamis dadjá geargat ovdal loahpageahčen 2024.

    Doarjut ealáhusdoaimmaid Sámis

    Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka oaivvilda ahte doarjagat mat leat buorrin álbmotdearvvašvuhtii leat buori.

    – Mii buori mielain doarjut sámi ealáhusdoaimmaid prošeavttain mat maid leat buori álbmotdearvvašvuhtii. Go doarjut UML AS fitnodaga, de mii láhččit dasa ahte fitnodat sáhttá ovdánahttit, dadjá Silje Karine Muotka.

    UML AS lea fitnodat mii eaiggáda Delta Iform.

    Doarjja juolluduvvo doarjjaortnegis mii guoská máŋggabealálaš ealáhusaide. Okta ortnega vuoruhusain lea doarjut doaimmaid mat nannejit ealáhusaid main lea potensiála ovdánahttit, ja mat sáhttet leat mielde loktet ássiidlogu.

    Bilde av Jørgen Johnsen som står i lokaler som holder på å pusses opp.
    Foto: Privat
  • Sametingspresidenten minnes de berørte etter terroren den 22. juli

    Loga sámegillii.

    – Det var politisk motivert terrorisme og et direkte angrep på AUF og AP, men det var også et angrep på demokratiet og ungdommen, skriver hun på Facebook.

    Hun skriver videre at noen ganger tenker hun på hvor modige de hun har møtt som var på Utøya den dagen er, og hvor stort ansvar de tar med å føre det politiske arbeidet videre.

    – Til alle oss andre: vi må huske å ta vare på hverandre - selv om vi kan være meningsmotstandere noen ganger, så er vi allierte de aller fleste dager i arbeidet med å skape den best mulige fremtiden for alle, skriver hun.

    Silje Karine Muotka har Sametinget bak seg
    Foto: Håkon Mudenia / NRK