Hopp til innhold

Sámi váimmut eai leat dearvašet go eará váimmut

Čakčamánu 29. beaivi lea Máilmmi váibmobeaivi, ja sámi dutki lea gávnnahan ahte sápmelaččaid váibmodearvvašvuohta ii leat earálágan go eará olbmuin.

Hjerte

VÁIBMU: Máilmmis jápmet váile 18 miljun olbmo jagis váibmosiva dihte. Danne lea sierra beaivi biddjon dán čalmmustahttimii.

Foto: Illustrasjonsfoto: Colourbox.no

Logut mat muitalit jápminsivaid olles máilmmis, čájehit ahte jahkásaččat leat váibmovigit mat dagahit badjelaš 30% jápmimiin. Danne lea ge ásahuvvon dát beaivi, mii galggašii čalmmustahttit man dehálaš váibmodearvvašvuohta lea.

Sápmelaččat seammaláganat go earát

Susanna Ragnhild A. Siri lea dutkan movt sápmelaččaid váibmodearvvašvuohta lea earáid ektui. Ja son lea gávnnahan ahte erohusat eai leat nu stuorrát.

Susanna Ragnhild Andersdatter Siri

DOAVTTERGRÁDA NÁKKÁHALLAN: Mannan dálvvi Susanna Ragnhild A. Siri nákkáhalai iežas doavttergráda barggu. Dál son lea mielde pláneme boahttevaš Saminor-iskkosa

Foto: Ante Siri / Privat

– Sápmelaččat borret dan seamma biepmu go earát, ja lihkadit seamma ollu go álbmot muđui dahká, dadjá Siri.

Son lea Saminor-iskosa (dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkus) loguid vuođul čađahan iežas doavttergráda. Dát dutkanbargu čađahuvvui guovtti oasis, áigodagain 2003-2004 ja 2012-2014.

Siri muitala ahte várra buohccát váibmo- ja varrasuona dávddaide lea dat man son lea dárkilit geahčadan iežas dutkamušas.

Son lea gávnnahan ahte várra buohccát váibmovigiin ii leat čadnon čearddalašvuhtii.

Sápmelaččaid kolesterola, borgguheapmi ja varradeaddu, lea seammalágan go álbmogis muđui ge. Ja diet bealit dat dagahit ge váibmodávddaid. Ja dastto oaidnit ge maid das ahte sápmelaččain ja earáin geat orrot dáin guovlluin lea seammalágan várra jápmit ja buohccát váibmo- ja varrasuotnadávddaiguin.

Hjerteinfarkt

VÁIBMODOHPPEHAT: Go varrasuonat dahppojit, de váibmu ii oaččo oksygena ja de loahpas bohtet garra bákčasat ja šaddá váttis vuoigŋat.

Foto: Colourbox.com

Ii ipmirdan ahte lei buohccán

Ovddeš sámepolitihkkár Terje Tretnes (60) diehtá movt lea go fáhkka buohccá váibmodohppehagain. Son lea borgguhan dan rájes go lei 10 jahkásaš, ja mearridii heaitit danne go gosai juohke háve go lávlu.

Terje Tretnes

RIEVDADII EALLIMA: Terje Tretnes ii šat borggut maŋŋel go fáhkka buohccái. Son ávžžuha earenoamážit dievdduid dávjjit fitnat doaktára luhtte, iskaheame varradeattu ja kolesterola.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Guokte mánu maŋŋil go bijai duhpáha eret, de lei son čorgeme muohttagiid. Dovddai ahte juoga lei amas, ja bisánii.

– Mun imaštin, go in han mun láve nie váibat go čorgen muohttaga, muitala Terje. Muhto ii son de vuos jurdilan. Boradii bures, ja muitala ahte njálgga pomfriat vel ledje dien eahkeda.

Nuppe beaivvi dovdá Terje oaivebákčasa, ja ahte čoddagis orru ahte pomfria lea darvánan. Loahpas son gárttai doaktára lusa, gii sáddii su njuolga Universitehta buohccevissui.

– Mii dievddut lea beare šluđut, ja eat mii guldal dan maid gorut viggá midjiide muitalit, dadjá Terje Tretnes.

Doavttir lea muitalan ahte sus lea leamaš lihkku. Dat varrasuotna mii lei dahppon ii luoitán ovdal go Terje bođii buohccevissui, ja dat lea gádjon su heakka.

Snømåking

MUOHTAČORGEN II LEAT VÁRÁLAŠ: Jus olmmoš lea dearvvaš ja lihkada viššalit, de lea muohtačorgen dego lášmmohallan. Muhto olmmoš geas leat váibmovigit sáhttá dovdat ahte lea váiban maŋŋel go lea čorgen muohttagiid.

Foto: Meteorologene

– Mun livččen sáhttán jápmit jus dat lei luovvanit dalle go ledjen muohttagiid čorgeme, dadjá Terje.

Dál son garvá buoiddi, sáltti ja sohkkara, ja baicca borrá eanet ruotnasiid go ovdal lávii.

Dearvvašlaš eallin álgá mánnávuođas juo

Susanna Ragnhild A. Siri muitala ahte sii eai leat vel dutkan movt ođđaáigásaš dábit sáhttet váikkuhit.

Ovdamearkka dihte eai leat vel geahččan movt energiijajuhkosat váikkuhit sámi mánáide ja nuoraide.

– Die lea juoga man soaitá fertet geahččat, go lea čielggas ahte dat sohkar ja koffeiidna mii lea diein juhkosiin ii leat dearvvašlaš, jus daid juhká beare olu, dadjá Siri.

Veske fylt med energidrikke og brus

KOFFEIIDNA: Energiijajuhkosat maidda ee. nuorat leat váibmilat, eai dáidde leat nu dearvvašlačča, árvvoštallá dutki.

Foto: Artur Do Carmo / NRK

Dutki ii jáhke ahte lea dárbu sierra sámi rávvagiidda. Muhto son jurddaša ahte livččii máilmmi vuogas jus rávvagat boađáše maiddái sámegillii. Go giela bokte soaitá olahit eambbogiid, jáhkká son.

– Mun jáhkán ahte sápmelaččat dihtet seamma ollu go earát ge, álbmotdearvvašvuođarávvagiid birra ja das man olu galggaše lihkadit ja maid galggaše borrat, dadjá Susanna Ragnhild A. Siri.

Samiske barn leker

LIHKADEAPMI: Juohkehaš berrešii juohke beaivvi lihkadit unnimusat diibmobeali. Dáid dábiid berre oahppat mánnávuođas juo.

Foto: Máret Biret Sárá Oskal / NRK

Susanna Ragnhild A. Siri dadjá ahte váhnemat berrejit oahpahit dearvvašlaš borramušdábiid mánáide.

– Dát addá vuođu buriid eallindábiide maŋit áigái, ja lea dego investeren dearvvašlaš boahtteáigái, dadjá Siri.

Positiiva logut

Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI) logut čájehit ahte Norggas leat jahkásaččat sullii 40.000 olbmo geat dárbbašit heahteveahki váibmodávddaid dihte.

Pasient på båre
Foto: colourbox.com

Muhto logut čájehit ahte dál eai jáme nu ollu olbmot go ovdal go buohccájit váibmodávddain. Maŋemus 20 jagis lea dát lohku sakka njiedjan.

FHI logut muitalit earret eará ahte njealji jagis leat unnit olbmot jápmán váibmodohppehagain. 2016:is ledje 2315 geat jápme, ja 2020:is ledje ges 1581 geat jápme váibmodohppehagain.

Korte nyheter

  • Čieža ođđa sámi filmma ožžot doarjaga

    Animašuvdnafilbma, musihkka, dokumentárafilbma ja njeallje oanehis filmma ožžot dál Sámi filbmainstituhtas (ISFI) buvttadandoarjaga oktiibuot 2,3 miljon kruvnnu.

    – Eai goassige ovdal leat buvttaduvvon nu ollu sámi guhkesfilmmat go dál, dadjá Anne Lajla Utsi, ISFI bagadalli.

    Dan dieđiha SVT Sápmi.

    Anne Lajla Utsi
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Jobber for steril oppdrettstorsk

    Selskapet Norcod har innført et nytt lysstyringssystem for å påvirke kjønnsmodningen til torsken, og vil begynne å holde hann- og hunnfisk fra hverandre.

    Det skriver Fiskeribladet.

    – I fremtiden, i det lange løp, ser vi på steril torsk. Det kan løse alle problemer med kjønnsmodning. Vi jobber med steril torsk, sier administrerende direktør Christian Riber til Fiskeribladet.

    I slutten av februar fikk Norcod pålegg om utslakting av torsk i til sammen fem merder på tre lokaliteter etter tidligere funn av gytemoden oppdrettstorsk i Meløy.

    I april ble Norcod pålagt å slakte ytterlige to merder.

    Alle nøtene er nå tømt for fisk og skal inspiseres av Fiskeridirektoratet. Selskapet håper å ha en konklusjon innen utgangen av juni.

    Torsk ved Havlandet Marin Yngel i Florø
    Foto: Brit Jorunn Svanes / NRK
  • Báhccavuonas biila ribahan badjel geainnu

    Politiijat leat ožžon dieđu johtolatlihkohisvuođas Sagelvvatnet guovllus Báhccavuona suohkanis.

    Personbiila másii kontrolla, ribahii badjel geainnu ja gopmánii.

    Politiijaid operašuvdnajođiheaddji, Karl Erik Thomassen, lohká ahte okta rávisolmmoš ja golbma máná vuollel 16 jagi ledje lihkohisvuođas.

    – Ii oktage leat duođalaččat roasmmehuvvan, dadjá son NRK:i.

    Go heahteossodagat bohte báikái, de ledje báikkálaččat váldán vára olbmuin geat ledje biillas.

    Politiijain ii leat várohus ahte biilavuoddji lea leamaš vuoddján biilla juhkanvuođas, muhto lohket leat menddo árrat vuos lohkat mii lea rievttimielde dáhpáhuvvan.

    – Fertet vuos gullat biilavuoddji čilgehusa ja jus vejolaš, earáin maiddái.