Logut mat muitalit jápminsivaid olles máilmmis, čájehit ahte jahkásaččat leat váibmovigit mat dagahit badjelaš 30% jápmimiin. Danne lea ge ásahuvvon dát beaivi, mii galggašii čalmmustahttit man dehálaš váibmodearvvašvuohta lea.
Sápmelaččat seammaláganat go earát
Susanna Ragnhild A. Siri lea dutkan movt sápmelaččaid váibmodearvvašvuohta lea earáid ektui. Ja son lea gávnnahan ahte erohusat eai leat nu stuorrát.
DOAVTTERGRÁDA NÁKKÁHALLAN: Mannan dálvvi Susanna Ragnhild A. Siri nákkáhalai iežas doavttergráda barggu. Dál son lea mielde pláneme boahttevaš Saminor-iskkosa
Foto: Ante Siri / Privat– Sápmelaččat borret dan seamma biepmu go earát, ja lihkadit seamma ollu go álbmot muđui dahká, dadjá Siri.
Son lea Saminor-iskosa (dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkus) loguid vuođul čađahan iežas doavttergráda. Dát dutkanbargu čađahuvvui guovtti oasis, áigodagain 2003-2004 ja 2012-2014.
Siri muitala ahte várra buohccát váibmo- ja varrasuona dávddaide lea dat man son lea dárkilit geahčadan iežas dutkamušas.
Son lea gávnnahan ahte várra buohccát váibmovigiin ii leat čadnon čearddalašvuhtii.
Sápmelaččaid kolesterola, borgguheapmi ja varradeaddu, lea seammalágan go álbmogis muđui ge. Ja diet bealit dat dagahit ge váibmodávddaid. Ja dastto oaidnit ge maid das ahte sápmelaččain ja earáin geat orrot dáin guovlluin lea seammalágan várra jápmit ja buohccát váibmo- ja varrasuotnadávddaiguin.
VÁIBMODOHPPEHAT: Go varrasuonat dahppojit, de váibmu ii oaččo oksygena ja de loahpas bohtet garra bákčasat ja šaddá váttis vuoigŋat.
Foto: Colourbox.comIi ipmirdan ahte lei buohccán
Ovddeš sámepolitihkkár Terje Tretnes (60) diehtá movt lea go fáhkka buohccá váibmodohppehagain. Son lea borgguhan dan rájes go lei 10 jahkásaš, ja mearridii heaitit danne go gosai juohke háve go lávlu.
RIEVDADII EALLIMA: Terje Tretnes ii šat borggut maŋŋel go fáhkka buohccái. Son ávžžuha earenoamážit dievdduid dávjjit fitnat doaktára luhtte, iskaheame varradeattu ja kolesterola.
Foto: Dan Robert Larsen / NRKGuokte mánu maŋŋil go bijai duhpáha eret, de lei son čorgeme muohttagiid. Dovddai ahte juoga lei amas, ja bisánii.
– Mun imaštin, go in han mun láve nie váibat go čorgen muohttaga, muitala Terje. Muhto ii son de vuos jurdilan. Boradii bures, ja muitala ahte njálgga pomfriat vel ledje dien eahkeda.
Nuppe beaivvi dovdá Terje oaivebákčasa, ja ahte čoddagis orru ahte pomfria lea darvánan. Loahpas son gárttai doaktára lusa, gii sáddii su njuolga Universitehta buohccevissui.
– Mii dievddut lea beare šluđut, ja eat mii guldal dan maid gorut viggá midjiide muitalit, dadjá Terje Tretnes.
Doavttir lea muitalan ahte sus lea leamaš lihkku. Dat varrasuotna mii lei dahppon ii luoitán ovdal go Terje bođii buohccevissui, ja dat lea gádjon su heakka.
MUOHTAČORGEN II LEAT VÁRÁLAŠ: Jus olmmoš lea dearvvaš ja lihkada viššalit, de lea muohtačorgen dego lášmmohallan. Muhto olmmoš geas leat váibmovigit sáhttá dovdat ahte lea váiban maŋŋel go lea čorgen muohttagiid.
Foto: Meteorologene– Mun livččen sáhttán jápmit jus dat lei luovvanit dalle go ledjen muohttagiid čorgeme, dadjá Terje.
Dál son garvá buoiddi, sáltti ja sohkkara, ja baicca borrá eanet ruotnasiid go ovdal lávii.
Dearvvašlaš eallin álgá mánnávuođas juo
Susanna Ragnhild A. Siri muitala ahte sii eai leat vel dutkan movt ođđaáigásaš dábit sáhttet váikkuhit.
Ovdamearkka dihte eai leat vel geahččan movt energiijajuhkosat váikkuhit sámi mánáide ja nuoraide.
– Die lea juoga man soaitá fertet geahččat, go lea čielggas ahte dat sohkar ja koffeiidna mii lea diein juhkosiin ii leat dearvvašlaš, jus daid juhká beare olu, dadjá Siri.
- Loga maid:
KOFFEIIDNA: Energiijajuhkosat maidda ee. nuorat leat váibmilat, eai dáidde leat nu dearvvašlačča, árvvoštallá dutki.
Foto: Artur Do Carmo / NRKDutki ii jáhke ahte lea dárbu sierra sámi rávvagiidda. Muhto son jurddaša ahte livččii máilmmi vuogas jus rávvagat boađáše maiddái sámegillii. Go giela bokte soaitá olahit eambbogiid, jáhkká son.
– Mun jáhkán ahte sápmelaččat dihtet seamma ollu go earát ge, álbmotdearvvašvuođarávvagiid birra ja das man olu galggaše lihkadit ja maid galggaše borrat, dadjá Susanna Ragnhild A. Siri.
LIHKADEAPMI: Juohkehaš berrešii juohke beaivvi lihkadit unnimusat diibmobeali. Dáid dábiid berre oahppat mánnávuođas juo.
Foto: Máret Biret Sárá Oskal / NRKSusanna Ragnhild A. Siri dadjá ahte váhnemat berrejit oahpahit dearvvašlaš borramušdábiid mánáide.
– Dát addá vuođu buriid eallindábiide maŋit áigái, ja lea dego investeren dearvvašlaš boahtteáigái, dadjá Siri.
Positiiva logut
Álbmotdearvvašvuođainstituhta (FHI) logut čájehit ahte Norggas leat jahkásaččat sullii 40.000 olbmo geat dárbbašit heahteveahki váibmodávddaid dihte.
Muhto logut čájehit ahte dál eai jáme nu ollu olbmot go ovdal go buohccájit váibmodávddain. Maŋemus 20 jagis lea dát lohku sakka njiedjan.
FHI logut muitalit earret eará ahte njealji jagis leat unnit olbmot jápmán váibmodohppehagain. 2016:is ledje 2315 geat jápme, ja 2020:is ledje ges 1581 geat jápme váibmodohppehagain.
- Geahča loguid dás: