Hopp til innhold

«Wannabet» ja «pretendianat» háliidit eamiálbmogii gullat jus addá ovdamuniid

Ii leat dušše Norggas gos olbmot čuoččuhit iežaset gullat eamiálbmogii, vaikko eai daga dan. USA:s ja Kanadas lea dát oahpes váttisvuohta.

Loga dárogillii.

Dr. Kim TallBear

Alberta universiteta professor Kim TallBear muitala ahte olbmot geat dahkaluddet ahte leat eamiálbmogat lea šaddan stuorat hástalussan Davvi-Amerihkas dan maŋemus áigge.

Foto: Noella Steinhauer

Ovdal juovllaid muitalii NRK ahte olbmot geat eai ane iežaset sápmelažžan leat ožžon jienastanvuoigatvuođa sámediggeválggain Norggas.

Sámediggi lea dan geažil mearridan iskat man stuora váttisvuohta dát lea.

USA:s ja Kanadas eai leat dát amas áššit. Maŋemus jagiid leat olu dovddus olbmot sivahallon leat gielistan alcceset eamiálbmotidentitehta.

Mannan čavčča guorahalai Kanada álbmot sáddehat CBC beakkán professora ja ovddeš duopmára Mary Ellen Turpel-Lafond duogáža. Sin guorahallan čájeha ahte Turpel-Lafond čuoččuhus ahte son gullá Cree- álbmogii ii doala deaivása.

Mary Ellen Turpel-Lafond

Mary Ellen Turpel-Lafond gii lea okta dain eanemus rámiduvvon ja lihkostuvvan eamiálbmot professoriin Kanadas, lea čuoččuhan ahte sus lea eamiálbmotgullevašvuohta su áhči bokte, gii gullá Cree- álbmogii. Muhto CBC guorahallan čájeha ahte su áhčis ledje brihttalaš váhnemat.

Foto: DARRYL DYCK / The Canadian Press

Turpel-Lafond lea ieš biehttalan čájehit duođaštusaid iežas eamiálbmotgullevašvuhtii.

Maiddái aktivista ja neavttár Sacheen Littlefeather sivahallo leat gielistan iežas etnelaš duogáža birra. Son šattai dovddus 70- logus go Oscar bálkkašumi geigema oktavuođas doalai sártni amerihká eamiálbmogiid ovddas. Son lea olles iežas eallinagi muitalan ahte su áhčči gulai White Mountain Apache eamiálbmot jovkui USA:s.

Sacheen Littlefeather, Roger Moore og Liv Ullmann

Hollywood násti Marlon Brando dagahii oalle stuimmi go son 1973 biehttalii vuostáiváldit Oscar-bálkkašumi go lei nammaduvvon buoremus neavttárin. Son baicca sáddii Sacheen Littlefeathera lávdde ala, gii de doalai sártni amerihká eamiálbmogiid ovddas.

Foto: Scanpix

Muhto maŋŋel go son jámii mannan čavčča, de leat su oappát dadjan ahte son rievttimielde lei bealle meksikána ja bealle vilges olmmoš.

Ii makkárge ođđa fenomenaid

Váttisvuohta mahkáš eamiálbmogiiguin lea šaddan stuorat hástalus sihke Kanadas ja USA:s, muitala Alberta universitehta professor Kim TallBear.

– Ovdal jáhkken ahte dá lei juoga mii dáhpáhuvai duollet dálle, muhto dál oainnán ahte lea hui dábálaš. Mun balan ahte dakkár máhkaš eamiálbmogat leat eanetlogus muhtin guovlluin riikkas, dadjá TallBear.

TallBear gullá Sisseton- Wahpeton Oyate álbmogii Lulli-Dakotas USA:s. Bajásšattadettiin 70- logus gulai son olbmuid birra geat gielistedje ahte leat eamiálbmogat.

– Dalle gohčodeimmet sin wannabee. Dál geavahit eará doahpagiid, nugo raceshifters ja pretendians, dadjá TallBear.

Olu ásahusat ja universitehtat háliidit virgádit olbmuid geain lea eamiálbmot duogáš, ja dainna lágiin njulget dološ boasttuvuođaid. Dan dihte lea erenoamážit akademiijas dát mahkáš eamiálbmogat stuora hástalus, oaivvilda TallBear.

– Go leat eamiálbmot buktá makkárge ovdamuniid, de leat eambbosat mielas čuoččuhit ahte leat eamiálbmogat, vaikko eai leat ge, dadjá TallBear.

Riidu Suomas

Maiddái Suomas leat máŋggaid jagiid leamaš riidu dan alde ahte geas galgá leat jienastanvuoigatvuohta Sámedikkis.

– Mii leat oaidnán roavva ovdamearkkaid das go davvisuopmelaččat háliidit jienastuslohkui ovddidit iežaset agenda Sámedikkis, dadjá Petra Laiti.

Son jođiha Suoma Sámi Nuoraid searvvi. Son oaivvilda ahte dalá láhka addá olbmuide geain ii leat makkárge gullevašvuhtii sámegillii ja kultuvrii jienastanvuoigatvuođa sámediggeválggain.

Petra Laiti

Suoma Sámi Nuoraid jođiheaddji Petra Laiti lea garrasit áŋggiruššan rievdadit Suoma sámediggelága.

Foto: Tiina Jutila / Yle

Lea dat nu gohčoduvvon «lappalainen» čuokkis lágas mii lea riiddu duogáš. Suoma sámediggelága mielde besset sin maŋisboahttit, geat dološ almmolaš dokumeanttain leat merkejuvvon «lappalainen», gáibidit beassat jienastuslohkui.

2011 rájes lea Suoma alimus hálddahusriekti addán badjel 160 olbmui jienastanvuoigatvuođa, vaikko sámi servvodat ii dovdda daid olbmuid sápmelažžan.

Sámediggi leai oainnat hilgon sin ohcamušaid beassat jienastuslohkui, muhto sii váide ášši duopmostullui ja vuite.

Laiti oaivvilda ahte lea boastut go sápmelaččat ieža eai beasa mearridit geat leat sápmelaččat ja geat eai leat.

– Alimus hálddahusriekti dulko lága eará láhkai go sápmelaččat, sii bággejit suopmelaš jienasteddjiid min jienastuslohkui, lohká Laiti.

ON lea cuiggodan Suoma dán áššis. Sihke olmmošvuoigatvuođalávdegoddi ja nállevealahanlávdegoddi leat cealkán ahte Suopma rihkku sápmelaččaid olmmošvuoigatvuođaid.

Buorre kontrolla Ruoŧas

Ruoŧas fas lea dilli eará láhkai. Ruoŧa Sámedikki válgalávdegotti jođiheaddji Jennie Granberg oaivvilda ahte sis lea buore kontrolla ja ahte jienastuslohkui besset dušše sápmelaččat.

Sierra válgalávdegoddi dárkkista buot ođđa ohcamušaid beassat jienastuslohkui. Granberg oaivvilda ahte Ruoŧas ii leat vejolaš gielistit iežas jienastuslohkui.

Jennie Granberg

Jennie Granberg jođiha Ruoŧa Sámedikki válgalávdejotti. Son ovddasta Vuovdega-bellodaga Sámedikkis.

Foto: Jenny Israelsson Skoglund / Sameradion & SVT Sápmi

– Dat ii gal leat vejolaš. Mis lea buorre kontrolla ja dárkkistit dárkilit buot ohcamušaid. Dása geavahat almmolaš arkiivvaid, nugo riikaarkiivva, girkogirjjiid ja sohkagirjjiid, lohká Granberg.

Muhto maiddái Ruoŧas buollá ain garra digaštallan jienastuslogu birra.

2016 váiddii Sámiid riikkabellodat olles jienastuslogu, go oaivvildedje ahte jienastuslogus eai leat dušše sápmelaččat. Bellodat gáibidii ahte buohkat geat leat jienastuslogus fertejit ođđasit duođaštit ahte sis lea riekti leat doppe. Leanastivra ii čuovvolan gáibádusa go okta bellodat ii sáhte váidit jienastuslogu, dan sáhttet dušše eaŋkilolbmot dáhkat.

– Alo lea soames gii eahpida jienastuslogu. Earret eará leat olbmot geat leat náitalan sápmelaččaiguin mielde jienastuslogus. Dán birra mii diehtit, lohká Granberg, gii ii oainne makkárge váttisvuođa dáinna.

Ođđa láhka Suomas

Suomas lea Riikabeaivi dál meannudeame ođđa sámediggelága evttohusa.

Dás evttohuvvo sihkkut «lappalainan»- čuoggá sámediggelágas.

Petra Laitii ii duostta doaivut ahte láhka duođaid dohkkehuvvo.

Sanna Marin ráđđehus lea dat goalmmát ráđđehus gii ovddida láhkaevttohusa. Guktii ovdal lea láhka gopmanan. Skábmamánus geigii dálá ráđđehus láhkaevttohusa Riikkabeivviide.

– Dat mii dál lea eará ládje, lea ahte Suoma álbmot berošta áššis ja mii leat ožžon olu doarjaga, muhto lea ain eahpesihkkar dohkkehuvvo go láhka, lohká Laiti.

Son lea čuvvon mielde ságastallama Norggabeale jienastuslogu birra.

Mii leat čuvvon dan suomabeale dili nu guhka ahte midjiide lea amas go dakkár ságat eai lea eará sajis sámis leamaš seamma láhkai. Gal hal midjiide lea leamaš áibbas čielggas ahte dieđusge dan jienastuslogu sáhttá funet geavahit, dadjá Laiti.

Korte nyheter

  • Team Sápmis gutter spilte uavgjort

    Team Sápmis guttelag spilte i går kveld lokal tid uavgjort 1-1 mot Yukon.

    Dette er første kamp de samiske guttene ikke klarer å vinne under futsalturneringen i årets Arktiske vinterleker, og den første kampen de får mål mot seg.

    Sápmi har før dette slått Nord-Alberta 3-0 og Nunavut 8-0.

    Team Sápmis jenter tapte 1-3 mot Alaska. De har tidligere tapt 1-7 mot Nord-Alberta og vunnet 8-0 mot Nunavut.

    Loga sámegillii

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • Sámegánddat čikče dássálagaid

    Team Sápmi gánddat čikte ikte eahkedis dássálagaid 1-1 Yukon joavkkuin.

    Dá lea vuosttaš čiekčan maid gánddat eai leat vuoitán dán jagi Árktalaš dálveriemuin, ja vuosttaš čiekčan mas leat luoitán moala.

    Sápmi lea dássái vuoitán Davvi-Alberta vuostá 3-0 ja Nunavut vuostá 8-0.

    Team Sápmi nieiddat vuoittahalle 1-3 Alaska vuostá. Sii leat ovdal vuoittahallan 1-7 Davvi-Alberta vuostá ja vuoitán 8-0 Nunavut vuostá.

    Les på norsk

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • En raus foreldrepermisjon bidrar til bedre mental helse, mener forskere

    I løpet av de siste årene har flere nybakte mødre stått fram og fortalt om psykiske problemer knyttet til fødsel og tiden etter.

    Ifølge tall fra FHI rammes mellom 7 og 13 prosent av fødende kvinner i Norge av fødselsdepresjon hvert år. Det vil si mellom 4000 og 8000 kvinner.

    Men nå har svenske forskere utført en stor gjennomgang av tidligere studier som omhandler mental helse og fødselspermisjon. De har funnet oppløftende resultater.

    – Gjennomgangen viser at mødre som hadde en sjenerøs foreldrepermisjon, både i lengde og med lønn, hadde bedre psykisk helse sammenlignet med kvinner uten disse godene, sier Amy Heshmati til NRK.