NRK Meny
Normal

Luođđasajit seinniin muitalit historjjá

Otne lea viđa jagi áigi go 69 olbmo goddojejde Utøyas Mátta-Norggas. Miehtá riikka leat doalut gos dát muittašuvvo.

Mani Hussaini ønsker velkommen til hegnhuset på Utøya

AUF jođiheaddji, Mani Hussaini, sávvá bures boahtima Utøya sullui bearjedaga suoidnemánu 22. beaivvi, vihtta jagi maŋŋil terrorfalleheami.

Foto: Martin Roalsø

Nuorat ledje čoahkkanan Utøyai 2011 geasi oahppat ja ságastallat earret eará demokratiija ja gierdevašvuođa birra, muhto šadde baicce vásihit áibbas eará dili mii gal ii obage gula demokratiijii.

Terrorista bođii sullui ja bážii 69 olbmo.

Dál nuorat čoahkkanit iežaset bearrašiiguin seammá báikái gos terrorista fallehii ja gottii 69 olbmo.

Doalut miehtá Norgga

Otná beaivvi mielde lágiduvvojit doalut máŋgga guovllus Norggas, go dál lea vihtta jagi áigi go terrorista fallehii ja gottii nuoraid Utøyas, suoidnemánu 22.beaivvi jagi 2011.

Terrorista guđii álggos biilla bávkkanasaiguin olggobeallai ráđđehusvisttiid Oslo gávpogis váile beal njealjis maŋŋelgaskabeaivvi. Viilla son guđii olggobeallai allavistti gos earret eará stáhtaministara kántuvrrat ledje: Ovdal go guđii biilla de son lei bidjan bávkkanasaid nu ahte galge bávkkehit go son lei beassan eret guovllus. Son vulggii vácci eret guovllus, ja lei eará biilla biilaguođáhagas mainna de jotkii utøya guvlui.

Dien bávkaleamis masse gávcci olbmo heakkaset, ja badjel golbmalogis roasmmohuvve.

Politiijabiktasiiguin

Váile guokte diimmu maŋŋil bávkaleami Oslo gávpoga siste, de terrorista bođii Utøya sullui politiijaid sullasaš biktasiiguin, ja nu son dájuhii nuoraid boahtit oidnosii ja de son báhčigođii sin.

Oktiibuot masse 69 heakkaset 2011 suoidnemánu 22. beaivvi terrorfalleheamis Utøyas ja 8 geat jápme go terrorista bávkalii biilla mas ledje iešráhkaduvvon bávkkanasat.

Smávva sulloš

Utøya lea suolu Tyrifjordenis Hole suohkanis Buskerud fylkkas. Utøya viidodat 120 dekára, ja lea sullii 550 mehtera nannámii gos lagamus báiki lea Utstranda.

Utøya

Utøya lea smávva sulloš, 120 dekára viddis Hole suohkanis Buskerudfylkkas.

Sullo oamasta dál Bargiidbellodaga nuoraidorganisašuvdna, AUF.

Lei Oslo ja Akershus fágalaš Ovttastupmi mii attii Utøya ávvoskeaŋkan AUF:i borgemánu 28.beaivvi 1950.

Suddjet demokratiija

Utøyas lea árbevirolaččat geavahuvvon oahppobáikin gos nuorat leat beassan oahppat demokratiija, sátnefriddjavuođa, gierdavašvuođa ja máŋggabealatvuođa. Maŋŋil 2011 falleheami, de suolu maiddái garrasit duođašta ahte ii sáhte navdit ahte nu lea, cealká nuoraidovttastus.

AUF áigumuš lea ahte nuorat ieža galget jurddašit mii demokratiija lea, ja movt dan galggašii suddjet.

Ođastuvvon visti

Viđa jagi ávvudeapmái lea ceggejuvvon ođđa oahppoguovddáš Utøya sullos. Guovddáš lea dakko gokko ovddeš kafeavisti lei, gos 13 olbmo goddojuvvojedje.

Oassi boares kafeavisttis lea seailluhuvvon. Dán ođđa oahppoguovddáža leat AUF gohčodan «Hegnhuset», mii mearkkaša áidi dahje suodji.

Vistti birra leat 69 cakki mat galget muittuhit daid 69 olbmo geat masse heakkaset Utøya terrorfalleheamis jagi 2011 geasi.

Luođđasajit

Maŋŋil terrorfalleheami Utøyas eai leat báhcán beare galle rumašlaš dahje fysihkalaš mearkkat.

Kafeavisttis, gos 13 nuora masse heakkaset, ja máŋgasat agibeaivái šaddet gillát rumašlaččat ja psyhkalaččat, leat luođđamearkkat maid lea vejolaš oaidnit.

Dáid mearkkaid bakte sáhttit dál oaidnit ja maiddái jurddašit daid ilgadis ja issoras dáhpáhusaid maid min nuorat dalle šaddet vásihit, 2011 geasi Utøyas.

Seailluhuvvon nu movt dalle ledje

AUF bealis dadjet ahte lanjat kafeavisttis leat juste nu movt dalle ledje maŋŋil falleheami, vai nuoraid bearrašat, AUF-miellahtut ja Norgga álbmot beasset oaidnit báikki ja ovttas singuin moraštit.

– Mii maiddái háliidit bisuhit terrorfalleheami mearkkaid dien visttis boahttevaš buolvvaide geat ieža háliidit váldit ovddasvástádusa ja suddjet demokratiija, cealká AUF.