Hopp til innhold

Logis gávdnon goddon – guktot geaid navdet sivalážžan leaba jápmán

Logi olbmo leat goddon ovtta Kanáda historjjá stuorámus olmmošgoddin áššiin. Dál leaba guktot, geaid navdet sivalažžan goddán olbmuid, jápmán.

Assisterende politisjef Rhonda Blackmore på en pressekonferanse på masse-knivstikkingen i Saskatchewan. Politeit viser frem plakat med de mistenkte gjeringemennene som er på frifot.

PREASSAKONFERANSSAS: Kanádalaš politiijaid nubbijođiheaddji, Rhonda Blackmore preassakonferánssas. Govain olgeš bealde oidnojit albmá guoktá geaid balahit goddán olbmuid niibbiin.

Foto: Michael Bell / AP

Dán artihkkalis leat čuvvon dáhpáhusa ovdáneami ja ođastan dađi mielde.

– Mii leat gávdnan logi jápmán olbmo.

Nu dajai kanádalaš politiijaid nubbijođiheaddji, Rhonda Blackmore, preassakonferánssas maŋŋá dáhpáhusa. Dasa lassin roasmmohuvve 18 olbmo.

Sotnabeaivve iđitbeaivve, báikkálaš áiggi, galgaba guokte viellja, Damien Sanderson (31) ja Myles Sanderson (30) leat čuggon ja goddán olbmuid niibbiin 13 iešguđet báikkiin.

Dát lea geavvan Cree álgoálbmotguovlluin Saskatchewan provinssas, mii lea Mátta-Kanádas, ja lea ovtta Kanada historjjá stuorámus olmmošgoddin áššiin, čállá National Post.

Les på norsk 10 drept i Canada - jakter på gjerningpersoner

Assisterende politisjef Rhonda Blackmore

Guktot jápmán

Damien gávdnui jápmán vuossárgga, láhka daid báikkiid gos niibbástallamat gevve. Politiijat jotke Myles:a ohcame.

Biilapolitiijat doarrádalle Sandersona gaskavahkku, guhte lei báhtui vuoddján.

Myles buohccái fáhkka maŋŋelaš go politiijat válde su gitta, dieđihit kanádalaš politiijat. Duođaštuvvo ahte son jámii buohccevissui, dieđiha Reuters.

Rhonda Blackmore med plakater over de ettersøkte brødrene Damien og Myles Sanderson

Damien Sanderson (31) ja Myles Sanderson (30). Damien lea gávdnon jápmán.

Foto: Michael Bell / AP

Les også Drapene i Saskatchewan: En siktet funnet død

Rhonda Blackmore med plakater over de ettersøkte brødrene Damien og Myles Sanderson

– Ilgadis dáhpáhus

Norgga sámediggepresideanta Silje Karine Muotka dadjá ahte dá lea duođalaš dáhpáhus.

– Buot jurdagat leat sin luhtte geaidda dát guoská. Mun dieđusge dovddan stuorra morraša go dat lea stuorra ja ilgadis dáhpáhus.

Silje Karine Muotka er sametingspresident og leder partiet Norske Samers Riksforbund.

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka (NSR).

Foto: Truls Alnes Antonsen / NRK

Son lea ovdalaččas galledan provinssa gos niibbástallan lea dáhpáhuvvan, ja maiddái eamiálbmogiid dan guovllus.

Muotka čilge ahte doppe leat ain sierra guovllut gos leat dušše eamiálbmogat.

– Sis lea báikkálaš hálddašeapmi ja báikkálaš eamiálbmot eiseválddit, nu ahte árvideames dát dáhpáhus guoská buohkaide, dadjá son.

Muotka muitala, ahte Saskatchewan lea stuorra guovlu, ja lea guovlu mas leat stuorra hástalusat. Earret eará dearvvašvuođafálaldaga hárrái.

Dávjá lea dakkár digitála ja interaktiiva dearvvašvuođabálvalus. Nu ahte go heahtedilli čuožžila, de soaitá leat nu ahte doppe eai leat nu gallis geain lea gelbbolašvuohta. Die lea okta hástalus dien guovllus, muitala son.

Les også Utsatt for grove overgrep – nå får urfolksfamiliene milliarderstatning

Brandon Indian Residential School i Canada i 1940.

Spiehkastatdilli

Maŋŋit sotnabeaivve celkkii The First Nation spiehkastatdili, mii bistá čakčamánu 30. beaivái, čállá National Post.

Guokte heahteguovddáža leat ásahuvvon, dajai James Smith Cree Nations servvodaga jođihangoddi mediadieđus.

Dá lea nuppi geardi guovtti jagis go dákkár duođalaš dáhpáhusat gevvet First Nation guovllus Labor Day-vahkkoloahpa.

2021:s báhččo ja goddo guokte olbmo, ja okta roasmmohuvai.

Sámediggepresideanta muitalage ollu dieđuid boahtán Kanádas maŋimuš áiggi.

– Máŋga duhát máná, mat váldo ruovttuin eret ja biddjo reserváhtaskuvllaide, gávdnojedje goddon, ja ollu nissonolbmot leat jávkan, muitala Muotka.

Les også Paven reiser til Canada for å be om unnskyldning

UNNSKYLDNING PAV

Sámedikki bealis eai sáhte nu ollu dáhkat, muhto Muotka dadjá iežas lokten daid váttis áššiid go lea deaivvadan Kanáda ambassadevrrain.

– Ja mun lean johtimin Vancouverii boahtte mánus, nu ahte dalle soaitá vejolaš eambbo aktiivvalaččat čuovvulit daid áššiid maid lean namuhan, muitala Muotka.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.