Hopp til innhold

34 miljovnna čájeheami Youtubas

Lego-filbmadahkki sávvá čuođi duháha čuvvojeaddji, vai olaha Youtube play button diploma.

Allerede som niåring opprettet Jon Mika en Youtube-kanal, hvor han la ut Lego-animasjonsfilmer. Nå har han vunnet Amandus-pris to ganger og håper å nå 100 000 følgere på Youtube.

MASSÁ VUOJADANBUVSSAID: Geahča video:s manne Lego «Pim» massá iežas vuojadanbuvssaid.

Les på norsk

Romssa nuorra Jon Mika Nystad Eskonsipo (17) ráhkadii iežas Youtube-kanála go lei dušše ovcci jahkásaš.

Dál leat oktiibuot 34 miljovnna olbmo geahččan su badjelaš 200 animašuvdnafilmma ja 96 000 olbmo čuvvot Thejumifilm-kanála.

Jon Mika Nystad Eskonsipo

ANIMAŠUVDNA FILBMEN: Jon Mika Nystad Eskonsipo govve 2700 gova go ráhkada 3 minuhtta guhkkosaš filmma. 15 govas šaddá sekundda filbma, mii lea maid dábálaš govvafrekveansa lineára TV:s ja filmmain.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Jon Mikas leat guokte váldomihtu dán jagi.

Olahit 100 000 čuvvojeaddji iežas kanálii, ja nuorra filbmadahkkiid Amandus-bálkkašumi vuoitit goalmmát háve.

– Mun ferten ávvudit jus olahan iežan mihtuid, dadjá son.

– Norgga stuorámus Lego Youtube-kanála

Ivar Steen-Johnsen

STUORÁMUS LEGO-KANÁLA: Nordic Screens fágadirektevra Ivar Steen-Johnsen rámida Jon Mika, ja dadjá kanála Norgga stuorámus Lego-kanála Youtube:s

Foto: Nordic Screens

Nordic Screens fágadirektevra Ivar Steen-Johnsen mielas lea Jon Mika bures lihkostuvvan Youtube:s.

– Mun sáhtán dadjat ahte dát lea Norgga stuorámus Lego- animašuvdnafilbmakanála, dadjá fágadirektevra.

Norggas eai leat galle Youtube-kanála mas leat eanet go Jon Mika 34 miljovnna čájeheami.

– Dat mii lea earenomáš Youtube:ain, lea ahte nuorain lea vejolaš ráhkadit iežaset digitála máilmmi ja olahit hui olu gehččiid, dadjá son.

Thejumifilm lea 77 sajis Norgga stuorámus Youtube-kanálaid searvvis, nu čájehit logut Socialblade neahttasiiddus.

Youtube rank

FÁKSIMIILA: Socialblade-neahttasiiddus

Foto: Slideblade

Fágadirektevra čilge dilli lea rievdan čeahpes nuoraide geat háliidit oidnot.

– Ovdalaš áigge fertejedje taleanttat beassat aviisii dahje lávddis oidnot ovdal go fuomášuvvojit. Dán áigge sii ráhkadit dušše Youtube-kanála, dadjá Steen-Johnsen.

Son čilgesta maid ahte Youtube bokte sáhttet nuorat dinet ja háhkat alcceseaset eallinláibbi.

– Jon Mika lea čájehan ahte son lea hutkái ja čeahpes muitaleaddji, ja Youtube sáhttá jođánit šaddat stuora oassin su boahtteáiggis, dadjá son.

Google ja Youtube vuovdet máidnasiid olbmuid Youtube-kanála bokte ja dan vuođul mákset oasáža kanála-oamasteaddjái.

Mađi eanet čuvvojeaddji dađi buoret mávssu ožžot, čilge fágadirektevra.

Sávvá goalmmát Amandus-bálkkašumi

Jon Mika lea ovddit jagi ja diibmá vuoitán Amandus nuorra filbmadahkkiid bálkkašumi.

Jon Mika Nystad Eskonsipo

VUOITÁN AMANDUSA: Jon Mika lea vuoitán Amandus-filbmabálkkašumi 2019 ja 2020. Giđđat áigu fas sáddet filmmaid filbmafestiválii, ja sávvá vuoitit bálkkašumi golbma jagi maŋŋálaga.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

Diibmá vuittii bálkkašumi filmmain «Lego swimming pool 2». Ovddit jagi ges filmmain «Lego skating accident».

Giđđat son searvá fas Amandus filbmafestiválii.

Son áigu sáddet moadde filmma, muhto son namuha earenoamážit ovtta filmma masa sus lea jáhkku «10 Differen ways to NOT catch a bug».

– Mun liikon dán filbmii, go dás lea hui álkes muitalus ja lea álki ipmirdit, dadjá Jon Mika.

Filmmas oaidnit lego ja čuroha. Lego giksašuvvá ja mearrida goddit čuroha, muhto dat ii leat nu álki go lego doaivvui.

Amandus dahje Youtube

Youtube sádde silba Youtube play button diploma, mii lea ruovddis dahkkon, sidjiide geat olahit 100 000 čuvvojeaddji.

Goabbá mihttu mearkkaša dutnje eambbo. Vuoitit Amandus-bálkkašumi vai Youtube play button diploma?

– Mus lea veaháš eanet miella Youtube-diplomii, go Youtube lea leamaš guovddážis mu filbmabarggu oktavuođas álggu rájes, dadjá son.

Tiktok:as čuvvot 200,000 olbmo Jon Mika ja 2,1 miljovnna leat deaddilan liikon-boalu su filmmaide. Facebook ges leat 16 duháha čuvvojeaddji.

Korte nyheter

  • Iskkus: Ruoŧabeale sámiin buorre dearvvašvuohta

    Badjel 70 proseantta ruoŧabeale sámiin oaivvildit ahte sis lea buorre dahje hui buorre dearvvašvuohta.

    Dan čájeha Ruoŧa vuosttaš našuvnnalaš álbmotdearvvašvuođa iskkus mii almmuhuvvui maŋŋebárgga, dieđiha SVT Sápmi.

    – Jus buohtastahttá eará álgoálbmogiin, de vedjet sámit ollu buoret, dadjá psykologa ja dutki Jon Petter Stoor.

    Iskkus čájeha ahte eanaš sámit vedjet buorebut sihke fysalaččat ja psyhkalaččat, vaikko sullii 20 proseantta sis leat vásihan vealaheami maŋimuš golbma mánu.

    Iskkus čájeha maid ahte:
    * Sámit leat veahá buoiddibut go earát
    * Sámiin lea eanet varra gorudiin go earáin
    * Measta duppalgeardde eanet sámiin lea ástmá go buohtastahttá eará álbmogiin
    * Sámiin leat eambbo allergiijat go earáin

    – Go lea sáhka fysalaš dearvvašvuođas, de manná veahá heajubut guvlui. Psyhkalaš dearvvašvuođas manná fas buori guvlui, dadjá Stoor.

  • Cuiggoda Kanáda olmmošvuoigatvuođaid dili

    Amnesty International cuiggoda Kanáda álgoálbmotvuoigatvuođaid dieđuid, go almmustahttá iežas ođđaseamos jahkásaš analysa olmmošvuoigatvuođaid dilis miehtá máilmmi.

    Raporttas, mii almmuhuvvui vuossárgga, vuorjašuvvá Nobel-ráfibálkkašumi vuoiti organisašuvdna dainna go álgoálbmogat Kanádas ain gillájit bággolonisteami, resursaávkkástallama vaikko eai leat mieđihan dasa, eahpedásseárvvu, vuogádatlaš vealaheami ja duolbmama stáhta eales.

    Dan čállá CBC News.

    Amnesty vuorjašuvvá earret eará, ja erenomážit das go Kanáda dahká Wet’suwet’en- miellahtuid vearredahkkiin, go eai dohkket Coastal Gaslink-bohcci, 14,5 miljárdda dollára árvosaš prošeakta mii sirdá luonddugássa Brihttalaš Columbia davvenuorta beale eksportarusttegii mii lea rittus, čállá CBC.

    CBC News ii leat fidnen kommentáraid Crown-Indigenous Relations ja Northern Affairs Canada ovddasvástideddjiiguin.

  • Bevilger penger til blant annet et nytt samisk dataspill

    Sametingsrådet har bevilget penger til disse tre språkutviklingstiltakene:

    * 300.000 kroner til oversettelse av Det gamle testamentet til lulesamisk

    * 300.000 kroner til oversettelse av dataspill til nordsamisk

    * 102.700 kroner til studiereise for studenter ved UiT Norges arktiske universitet.

    Det skriver Sametinget i en pressemelding.

    – De samiske språkene er ikke så synlige i samfunnet på digitale arenaer hvor barn og unge er. Det er viktig for språkenes fremtidige status at programmer, spill og applikasjoner er tilgjengelige på samiske språk. Derfor ønsker sametingsrådet å støtte slike prosjekter, sier medlem i sametingsrådet Mikkel Eskil Mikkelsen.