Hopp til innhold

Lágádushoavda: - Geniála oahpponeavvu, muhto sámegillii ii leat ruhta ráhkadit

ČálliidLágádusas livččii áigumuš jorgalit elektrovnnalaš oahpponeavvu «Salaby» sámegillii, muhto dasa adnošii unnimusat 15 miljon kruvnna.

Leder i ČállidLágádus John Trygve Solbakk ved bilde av Salaby elektroniske læremateriell

SÁMEGILLII VÁILU: ČálliidLágádusa jođiheaddi John Tygve Solbakk čájeha mii dárogielat mánáin lea, muhto ii sámegielat. Dá Salaby elektrovnnálaš oahpponeavvu.

Foto: ČáliidLágádus

Norgga Gyldendal lágádus dat jagis 2012 ráhkadii elektrovnnalaš oahpponeavvu «Salaby», mii geavahuvvo mánáidgárddi maŋemuš jagi rájes gitta loahpageahčai nuoraidskuvlla.

«Salaby» lea elektrovnnalaš liseansaveahkkeneavvu mas leat earret eará teavsttat, govat, spealut, animašuvnnat ja interaktiiva bargobihttát. Dán ávkkástallet sihke priváhta ja almmolaš oahpahusoktavuođain skuvllain ja mánáidgárddiin. Gáldu: Wikipedia.

Ná sáhtášii Salaby máilbmi leat sámegillii

DÁKKÁRIN SÁHTÁŠII LEAT: ČálliidLágádus lea ráhkadan árvalusa mo Salaby elektrovnnálš oahpponeavvu sáhtášii leat sámegillii.

Foto: ČálliidLágádus

Divrras – muhto geniála

Dán veahkkeneavvu leage ČállidLágádusas áigon jorgalit sámegillii, muhto prošeakta lea divrras. Dušše ovtta sámegilli dán ráhkadit buot fágaide vuođđoskuvlla áigodahkii, máksá 15 miljon kruvnna.

ČálliidLágádusa jođiheaddji, John Trygve Solbakk gohčda oahpponeavvu njulgestaga geniálain, go mánát fillehallet stoahkama bokte oahppat.

Sámedikkis eai leat ožžon ruhtadoarjaga prošektii, go ii gávdno ruhta. Oahppodirektoráhtas dieđihedje Sámedikki duohken dat lea ruhtadit dán lágan prošeavttaid.

John Trygve Solbakk

JOĐÁNIT OHPPET: – Mánáidgárdemánát ja skuvlaoahppit ohppet nu jođánit ávkkástallat «Salabya», ahte eai oba dárbbašge oahpaheaddji veahki. Ja dat han leage nu geniála das, mánát šaddet iešbirgejeaddjit, Solbakk čilge.

Foto: Eklvi Rosita Norvang / NRK

Maŋŋá skuvlla anus

Gyldendahl lágádus lea dárkilit čuovvon movt oahpponeavvu ovdána. Lágádusas balle váikko oahpponeavvu lei dávjá anus, de galggai geavaheapmi unnut maŋŋel skuvlaáiggi.

Muhto čájehuvvui áibbas nuppe láhkai. Geavaheapmi easkka lassánii, go mánát ávkkástalle oahpponeavvus ruovttusge.

Mathis Nilsen Eira (NSR).

MOVTTIIDAHTTI: – Munnje lei movttiidahtti gullat erenoamážit go ii dattetge leat divrasat go 15 miljon kruvnna.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

– 15 miljovnna, iihan dat leat stuorra ruhta

Norgga sámediggeáirras, Áilen Nigá Máhtte – Mathis Nilsen Eira (NSR), ii diehtán justa mas lei sáhka. Son gáttii ahte go lei sáhka e-girjjiin, de lei oažžut olbmuid lohkat eanet girjjiid.

Muhto dál son diehtá mii dat «Salaby» veahkkeneavvu lea ja mo dat doaibmá.

Son ii loga 15 miljovnna makkárge stuorra ruđaid, ja lohpida suokkardit ja bargagoahtit áššiin.

Korte nyheter

  • Serverer reinkjøptt under europafinalen i kokkekunst

    Loga sámegillii.

    Tidligere Boaššu FoodLab, som nå har skiftet navn til Nomad Indigenous FoodLab, serverer reinkjøtt under europafinalen i kokkekunst, Bocuse d'Or i Lyon, i Trondheim tirsdag og onsdag.

    Reinkjøtt er satt som en obligatorisk råvare under kvalifiseringa.

    – Jeg håper serveringa går bra, og at vi blir synligere enn før. Det er vårt mål, sier kokk Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Og å vise at å bruke hele dyret til matlaging, er svært bærekraftig. Forhåpentligvis gir det verdiløft og oppmerksomhet til Sápmi, sier Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal og Boaššu FoodLab serverte reinkjøtt under kokke-VM i Lyon i fjor.

  • Guossuhit bohccobiergu koahokkadáidaga eurohpafinálas

    Les på norsk.

    Ovddeš Boaššu FoodLab, mii dál lea lonuhan nama Nomad Indigenous FoodLab:i, guossuha bohccobierggu maŋŋebárgga ja gaskavahkku Bocus d’Or álgogilvvuin dahjege eurohpafinálas, Troandimis.

    Bohccobiergu lea geatnegahtton vuođđoávnnas Troandima koahkkagilvvuin.

    Bocus d’Or lea nu gohčoduvvon eahpealmmolaš fránska máilmmimeašttirgilvvu koahkaide. Troandimis leat dál álgogilvvut. Sii, geat doppe besset viidásabbot, besset de máilmmifinálii Lyon:s Fránskkas boahtte jagi.

    – Mun sávan dat manná bures guossuhemiin, ja ahte mii boahtit vel eambbo oidnosii go ovdal. Dat lea min mihttu, dadjá koahkka Elle Sáve Gaup-Oskal.

    – Ja čájehit ahte geavahit visot eallis borramuššan, lea nana guoddevašvuohta. Sávvamis addá árvoloktaneami ja fuomášumi Sápmái, lasiha Gaup-Oskal.

    Gaup-Oskal ja Boaššu FoodLab guossuhedje bohccobierggu Lyon máilmmimeašttirgilvvuin diibmá.

    Elle Save Johansdatter Gaup-Oskal. Hun er kledd i en blå kjole med to støre søljer på - og holder i en kasserolle.
    Foto: Andreas Ausland
  • Alisa sáhttá ráŋggáštuvvot iežas dáidaga dihtii maid čájeha Norggas

    Alisa Gorshenina (29) lea ruoššalaš dáiddár. Su dáidda lea oaidnin láhkai Hamsun-guovddážis Hábmeris. Gorshenina lea kritihkalaš ruošša stivrejupmái ja maid Ukraina soahtedillái, ja dat lea dahkan ahte son lea massán vejolašvuođa dáidagis čájehit ruovtturiikkas. Son lea jo sáhkohallan iežas oaiviliid dihtii Ruoššas.

    Su dáidda lea oassin Hamsun-guovddáža ođđa čájáhusas «Den kontroversielle Hamsun».

    Ollu dáiddárat leat báhtaran Ruoššas eret, muhto Gorshenina ii leat jurddašan guođđit ruovtturiikkas.

    – Lea dehálaš ahte olbmot, dákkáratgo mun, bissut Ruoššas, dadjá dáiddár NRK:i Teams-jearahallama bokte.