Hopp til innhold

Læstadiusa osku leavai johtilit dego buolli dolla

Læstadialaš osku leavai nu johtilit davvin 1840-logus ahte olbmot lohke ahte muohta dego bulii.

Lars Levi Læstadius

Lars Levi Læstadius lei báhppan Gárasavvonis Ruoŧa Sámis dalle go sárdnidišgođii buorádusas ja ráhkesvuođas. Dán vuogi čuovvoledje olu olbmot dalle 1840-logus. Ja vel dálge lea Læstadialaš osku eallimin, vel olgoriikkasge.

Foto: Wikipedia

Lars Levi Læstadius lei Gárasavvonis báhppan 1840 logus. Juovlamánu 13.beaivvi 1843 nammaduvvui son «general-visitatorin» ja galggai de johtit sárdnemátkkiin skuvllaid ja čoakkalmasaid mielde Ruoŧa Sámis. Mátkkis ruovttoluotta Gárasavvonii deaivvai son nuorra sámi nissona gii bovttii su vel nannosat oskui, nu sárdnidišgođii son govvádusaid bokte.

Olbmot válde vuostá dán oskku danne go dat attii olbmuide vejolašvuođa muhtin eará oskkolaččas bivdit ándagassii suttuidis ovddas, ja son de duođaštii ándagassii addojumi áhči, bártni ja bassivuoiŋŋa namas.

Læstadialaš osku gullá Lutheralaš oskusuorgái

Roald Kristiansen

Norgga Árktalaš universitehta, UiT, historjjá ja religiuvnna vuosttašamanuensa Roald Kristiansen diehta muitalit olu Læstadialaš osku birra mii 1840-logus leavvagođii Sápmái ja maŋŋelis maid olgoriikii.

Foto: Privat

Læstadialašosku lea suorgi mii gullá Norgga Girkui. Dán oskkusuorggi vuolggahii Lars Levi Læstadius, gii lei báhppan ruoŧa Gárasavvonis. Sámit čuovvoledje Læstadiusa, ja su sártnit geasuhedje olu olbmuid. Læstadius čálii ieš sártniid ja attii daid sárdnideaddjiide geat johte ja sárdnidedje iešguđet guovllus, nu muitala Norgga Árktalaš universitehta, UiT, historjá- ja religiudnafakultehta vuosttašamanuensa Roald Kristiansen.

Álggahii læstadialaš oskkusuorggi

Læstadius riegádii Davvi Ruoŧas logus 1800. Su ruoktu lei hui boaittobealde, ja lei máŋga miilla lagamus ránnjái. Su bearaš elii eanadoaluin, áhčči lei oalle juhkki, ja go alkohola lei juhkan de sáhtii son leat oalle doron. Lars Levi Læstadius manai báhpaskuvlii, ja šattai báhppan. Son háliidii bargat sámi guovlluin, ja sárdnidit sámiide.

Bođii Gárasavvonii báhppan ja válddii oahpa sámi nissona oskku áddejumis

Go Læstadius lei virgáduvvon báhppan Gárasavvonii, ja nammaduvvon «general-visitatorin», mii mearkkašii ahte son galggai johtit skuvllaid mielde ja sárdnemátkiin muitalit kristtalaš oskkus. Sárdnemátkkis deaivadii son sámi nissoniin Milla Andersson-Clementsdatteriin. Son lei riegádan 1813, son vásihii lossa bajásšaddama mánnán go ruovttus lei jugešvuohta, son illástuvvui ja sii elle geafivuođas.

Dáinna nissoniin, Millain, dat šattai Lars Levi Læstadius ságastallat, ja su jurdagat bokte Læstadiusa bargogoahtit garrasit eastadan dihtii alkohola geavaheamis. Seammás sárdnidišgođii Læstadius eanet jorgalusas ja ráhkesvuođas, suttuid ándagassii addojumis ja Ipmila ráhkesvuođas. Dán sárdnidan vuogi dat čuovvoledje sápmelaččat, nu leavvagođii dát sárdnidanvuohki olles Sápmái.

Korte nyheter

  • Kråvnnåprinssa Haakon gånågisá birra: – Galla måj aktan vuorbástuvvin

    Kråvnnåprinssa Haakon moalget majt ájádallá gå gånågis Harald barggodåjmajt binnet.

    – Galla måj aktan vuorbástuvvin. Dav de buoremus láhkáj tjoavddin. Barggin juohkusin, javllá kråvnnåprinssa NRK:aj.

    Dijstagá ja gasskaváhko lij Kråvnnåprinssa guossen Råmsån, gånnå gånågisá bargodile birra moalgedij.

    Mánnodagá lij gånågis Harald vas ruopptot bargon. Sjattaj skibás Malaysian, ja la skibás læhkám vargga gáktsa vahko.

    Valla gånågisviesso diededij gånågis galgaj binnep bargov dahkat.

    – Gånågis la riek ávon gå la bargon vas. Mij iehtjáda lip nav ávon gå la máhttelis. Ja de viertti sihke álldarav ja lassjánimev vieledit, javllá kråvnnåprinssa Haakon NRK:aj.

  • Nettstedet samehets.no er åpnet

    Sametinget åpnet i dag nettstedet samehets.no som skal være til hjelp for dem som opplever samehets.

    Sametingsråd Runar Myrnes Balto fortalte at undersøkelser viser at hver fjerde kommentar på sosiale medier om samer er hetsende.

    Politidirektoratet har vært med på utviklingen av veilederen, og avdelingsdirektør Bjørn Vandvik sier at det er få anmeldelser til politiet som handler om samehets.

    – Vi opplever at det veldig mange som ikke melder fra av ulike grunner, og det er målet vårt med veilederen, sier Vandvik.

    Veilederen er på sør-, lule- og nordsamisk og på norsk, og der finner man informasjon om hvem man kan kontakte med spørsmål om samehets og rasisme.

    Bjørn Vandvik på Sametinget. Han er avdelingsdirektør i Politidirektoratet
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Samehets.no lea rahppon

    Odne ledje sierra doalut Sámedikkis go neahttabáiki samehets.no rahppui.

    Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto doalai rahpansártni, ja das son giittii buohkaid geat leat leamaš ráđđeaddin ja veahkkin neahttabáikki bargguin.

    Guorahallamat čájehit ahte ollu sápmelaččat vásihit cielaheami ja vaši, ja danne lea dát neahttabáiki ásahuvvon.

    Politiijadirektoráhta ossodatdirektevra Bjørn Vandvik dadjá ahte sin mielas leat beare unnán áššit mat váidojit politiijaide.

    – Min mihttu lea ahte sápmelaččat dán neahttabáikki vehkiin oidnet ahte unohis vásáhusaid sáhttá váidit, dadjá Vandvik.

    Neahttabáikkis sáhttá válljet dan giela mii alcces heive; lulli-, julev- dahje davvisámegiela, dahje dárogiela.

    Åpning av nettstedet samehets.no på Sametinget i Karasjok
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK