Lars Levi Læstadius lei Gárasavvonis báhppan 1840 logus. Juovlamánu 13.beaivvi 1843 nammaduvvui son «general-visitatorin» ja galggai de johtit sárdnemátkkiin skuvllaid ja čoakkalmasaid mielde Ruoŧa Sámis. Mátkkis ruovttoluotta Gárasavvonii deaivvai son nuorra sámi nissona gii bovttii su vel nannosat oskui, nu sárdnidišgođii son govvádusaid bokte.
Olbmot válde vuostá dán oskku danne go dat attii olbmuide vejolašvuođa muhtin eará oskkolaččas bivdit ándagassii suttuidis ovddas, ja son de duođaštii ándagassii addojumi áhči, bártni ja bassivuoiŋŋa namas.
Læstadialaš osku gullá Lutheralaš oskusuorgái
Læstadialašosku lea suorgi mii gullá Norgga Girkui. Dán oskkusuorggi vuolggahii Lars Levi Læstadius, gii lei báhppan ruoŧa Gárasavvonis. Sámit čuovvoledje Læstadiusa, ja su sártnit geasuhedje olu olbmuid. Læstadius čálii ieš sártniid ja attii daid sárdnideaddjiide geat johte ja sárdnidedje iešguđet guovllus, nu muitala Norgga Árktalaš universitehta, UiT, historjá- ja religiudnafakultehta vuosttašamanuensa Roald Kristiansen.
Álggahii læstadialaš oskkusuorggi
Læstadius riegádii Davvi Ruoŧas logus 1800. Su ruoktu lei hui boaittobealde, ja lei máŋga miilla lagamus ránnjái. Su bearaš elii eanadoaluin, áhčči lei oalle juhkki, ja go alkohola lei juhkan de sáhtii son leat oalle doron. Lars Levi Læstadius manai báhpaskuvlii, ja šattai báhppan. Son háliidii bargat sámi guovlluin, ja sárdnidit sámiide.
Bođii Gárasavvonii báhppan ja válddii oahpa sámi nissona oskku áddejumis
Go Læstadius lei virgáduvvon báhppan Gárasavvonii, ja nammaduvvon «general-visitatorin», mii mearkkašii ahte son galggai johtit skuvllaid mielde ja sárdnemátkiin muitalit kristtalaš oskkus. Sárdnemátkkis deaivadii son sámi nissoniin Milla Andersson-Clementsdatteriin. Son lei riegádan 1813, son vásihii lossa bajásšaddama mánnán go ruovttus lei jugešvuohta, son illástuvvui ja sii elle geafivuođas.
Dáinna nissoniin, Millain, dat šattai Lars Levi Læstadius ságastallat, ja su jurdagat bokte Læstadiusa bargogoahtit garrasit eastadan dihtii alkohola geavaheamis. Seammás sárdnidišgođii Læstadius eanet jorgalusas ja ráhkesvuođas, suttuid ándagassii addojumis ja Ipmila ráhkesvuođas. Dán sárdnidan vuogi dat čuovvoledje sápmelaččat, nu leavvagođii dát sárdnidanvuohki olles Sápmái.