Hopp til innhold

Dá leat ođđaseamos mátkenjuolggadusat

Leat go vuolgimin mátkkoštit Sámis ja jurddašalat go makkár mátkenjuolggadusat dál leat ja guđiid sámi riikkaide beasat? Dál lea mis vástádus dutnje.

Folketomt - Oslo S

MÁTKKOŠTIT: Dál leat boahtán ođđa njuolggadusat mátkkoštan hárrái.

Foto: Anders Fehn / NRK

Ođasduvvon 09.07.2021

Suoidnemánu 5. beaivve bohte ođđa covid-19 njuolggadusat.

Norga čuovvu dál EU ivdnekártta, mas 23 euroáhpa riikka leat merkejuvvon ruonán.

Dat mearkkaša ahte duolá ektui sáhtát dál mátkkoštit olu eanet riikkaide dárbbaškeahttá čuovvut errengáibádusa go máhcat fas ruoktot.

Jus mátkkoštat ruoná riikkas Norgii, de it dárbbaš erremii go boađát ruoktot. Jus mátkkoštat muhtun riikkas dahje guovllus maid Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea merken ruoksadin, de fertet erremii go boađát fas ruoktot, Norgii.

Dát njuolggadus doaibmá vaikko vel dat riikka dahje regiovdna suovváge norgalaččaid boahtit dohko dahjege johtit doppe.

Geahča Álbmotdearvvašvuođa ivdnekártta sin neahttasiidduin.

Olu Norgga fylkkat runtan

Duorastaga ođasmáhtii Eurohpálaš njoammudávddaid eastadandoaimmahus (ECDC) sin njoammukártta – ja máŋga Norgga filkka mat ledje ruonán merkejuvvon leat dál merkejuvvon runtan (oránšan). Dat leat Rromssa ja Finnmárkku filka ja maiddái Trøndelága fylka.

Ovdagihtii ledje juo Rogaland ja Agder fylkkat merkejuvvon runtan.

Muhto Álbmotdearvvašvuođainstituhtta árvvoštallá ieš eurohpálaš njoammuloguin. Ja dan dihte ii leat daddjon ahte sin kárta heive oktii ECDC-karttain.

Eurohpálaš njoammudávddaid eastadandoaimmahus meroštallá riikkaid ja guovlluid maŋimuš 14 beaivvi njoammuloguid.

Runta, ruoksat ja sevdnjesruoksat mearkkaša ahte ferte erremii jus ii leat ollásit boahkuhuvvon.

Preben Aavitsland lohká NRK:i ahte runta ivnnis lea mearkkašupmi norgalaččaide geat bohtet guovlluin mat leat merkejuvvon runton ja háliidit mátkkoštit riikkaide gos leat garra sisamátkkoštannjuolggadusat.

Sáhtán go Norggas mátkkoštit Ruŧŧii?

Grensa mellom Norge og Sverige på Svinesund

RÁDJÁ: Norgga ja Ruoŧa rádjá.

Foto: Per Øyvind Fange / NRK

Miessemánu 31. beaivve 2021 rájes heaittihedje buot mátkkoštangáržžidusaid Norggas Ruŧŧii ja eará davviriikkaide, ja maiddái ii gáibiduvvo šat covid-19 negatiiva iskkus.

Dát regiovnnat Ruoŧas šadde ruonán:

Dalarna, Gotland, Gävleborg, Halland, Jämtland, Skåne, Stockholm, Södermanland, Uppsala, Västerbotten, Västernorrland, Västmanland, Västra Götland, Örebro og Östergötland.

Dát regiovnnat joatkašuvvet runtan (oránšan) dahje ruoksadin:

Blekinge, Jönköping og Kalmar (runta) samt Kronoberg, Norrbotten og Värmland (ruoksadin).

Sáhtán go mátkkoštit Supmii?

Grense Finland

SUOMÁ RÁDJÁ: Illustrašuvdna govva.

Dál lea vejolaš mátkkoštit Supmii errekeahttá, jus boađát riikkain main lea 25 njoammuma dahje unnit juohke 100.000 ássis maŋimuš 14 beaivve.

Riikkain, main lea stuorát njoammulogut, dain lea gáržžiduvvon beassanvejolašvuohta Supmii ja dain lea maiddái bággu mannat erremii.

Dát regiovnnat šadde ruonán:

Helsset ja Uusimaa, Pirkanmaa ja Päijät-Häme.

Dát regiovnnat joatkašuvvet ruonán:

Central Finland, Central Ostrobothnia, Etelä-Savo, Itä-Savo, Kanta-Häme, Kymenlaakso, Lappi, Länsi-Pohja, North Karelia, North Ostrobothnia, Pohjois-Savo, Satakunta, South Karelia, South Ostrobothnia, Vaasa, Varsinais-Suomi og Åland.

Kainuu lea runta.

Beasan go Ruššii?

Storskog grensekontrollsted

RUOŠŠA: Ruššii eai beasa buohkat.

Foto: Amund Trellevik/NRK

Ruošša ráját leat leamaš gitta 2020 rájes. Dušše muhtun mátkkošteddjiin lea lohpi mátkkoštit olggos ja sisa riikii girdi mielde dahje riikkarájá bokte. Buot dábálaš girdijohtolat Ruššii leat gaskaboddosaččat bisánan, ja buot girdimat Norgga ja Ruošša gaskka leat ain gaskaboddosaččat bissehuvvon.

Olgoriikkadepartemeanta ii rávve vuolgit mátkái dahje oanehis áigái orrut doppe jus ii leat áibbas dárbbašlaš dáidda Ruošša oasserepublihkaide:

Dagestan, Tsjetsjenia, Ingusjetia, Kabardino-Balkaria (ja maiddái Elbrus-guovllu), Davvi-Ossetia ja Karatsjajevo-Tsjerkessia, ja maiddái daid nuorta ja lulli osiin Stavropolskij Kraj:ii mas lea rádjá Tsjetsjeniai.

Olgorihmátkenjuolggadusat

Vaikko vel olgorihmátkenjuolggadusat ložžejuvvojitge, de ii mearkkaš dat ahte buot njuolggadusat leat seammaláganat juohke sajis. Mátkkošteaddjis lea alddis ovddasvástádus gávnnahit mo njuolggadusat doibmet iešguđet riikkas.

Helseminister Bent Høie

DEARVVAŠVUOĐAMINISTTAR: Bent Høie.

Foto: Kamilla Marie Johnsen

– Sii, guđet válljejit vuolgit mátkkoštit, fertejit ieža diđoštit makkár errennjuolggadusat leat doaimmas, makkár iskkusgáibádusat leat ja makkár njoammuneastadeapmi lea dan riikkas gosa leat vuolgimin. Buot dát rievddadit riikkas riikii, lohká Bent Høie ráđđehusa neahttasiidduin.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK