NRK Meny
Normal

Kommentára: Bassi čállagis várra sáhttá maiddái doarjaga ohcat bonju sámiide

«Mis buohkain lea stuorra ovddasvástádus bonju sámiid ektui ja dan mii berret dál váldit, maiddái sii guđet oaivvildit ahte čállagis daddjo nu ja ná. Čállagis sáhttá ohcat doarjaga sin doarjut maid, jos dan háliida.» Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Sápmi pride pynt
Foto: Henriette Johnsen Joks / NRK

Dán giđa dat Guovdageainnu searvegodderáđđi celkkii ahte seamma sohkabeali olbmot eai galgga sin girkuin beassat náitalit. Ovdalaš lei suohkanbáhppa ipmilbálvalusa doaladettiin muitalan ahte son gal vuosttilda náitit olbmuid geat gullet seamma sohkabeallái.

Go Guovdageainnu searvegodderáđđi de celkkii ahte sii giddejit girkouvssaid báraide guđet háliidit girkus náitalit, de duoldagođii. Davvi-Hålogalándda bisma šállošii searvegotteráđi dagu ja muittuhasttii searvegotteráđis ii leat váldi giddet girkouvssa.

Bassi čállagii dat searvegodderáđđi čujuha go áitá giddet girkouvssaid seamma sohkabeale olbmuid vihahemiide. Ja gal sii sihkkarit gávdnet doarjaga Biibbalis iežaset oidnui, muhto gal dan seamma bassi čállagis daddjo ollu eará nai man eai oro leamen seamma viššalat muittuhit.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta

Foto: Ole Kaland / NRK

Biibbalis daddjo maid ahte don it galgga furrošit. Nu han mu muittu mielde čuojai vel okta dain logi báhkkoniin ge dalle go mii mánáidskuvlla áigge oahpaimet Luhtera katekismusa ja báhkkoniid bajiloaivve. Ja dieinna oaivvilduvvui dalle, ja vel dál nai soames birrasiin ahte ii galgga seksuála oktavuođa álggahit ovdal go lea náitalan. In mun áiggo duođi eambbo árvádallat manin dat bassi čála ja dan dárkilis čuovvut orrot leamen nu darvánan olbmuid seksuála eallimii. Muhto imaštalan manin sii guđet nu garrasit dál vuosttildit seamma sohkabealát olbmuid girkus náitaleami, eai leat evttohan giddet girkouvssaid maiddái siddjiide guđet leat mánáid ožžon ovdal go náitalit ja maiddái siddjiide geat leat earránan?

Dieđáhallan ja ceaggáivuohta álohii buktá vuostereakšuvnna. Nu dagaige searvegodderáđi áitta giddet girkouvssa. Dakkaviđe maŋŋil mearridedje sii guđet ieža gohčodit iežaset bonju sápmelažžan ahte sii sirdet iežaset Sápmi Pride-doaluid, maid ledje plánemen Anárii, sii sirdet daid Guovdageidnui. Sii háliidit iežaset dili beaggit ja čalmmustahttit. Muhto seammás sii maid dihtet ahte sii hárdet dahje provoserejit sin geat Guovdageainnus leat seamma oainnus go searvegodderáđđi. Ii várra dárbbaš dasa nu stuorra profehta ahte dan árvida.

Goappaš joavkkut leaba leamaš mielde bohciidahttimen dehálaš servvodatdigaštallama. Ja dat lea sihke buorre ja dearvvašlaš. Muhto seammás lea vuogas ahte nubbi ipmirda nuppi duogáža ja vuolggasaji. Easka dalle lea vejolaš buori dili láhčit buohkaide. Dat nu gohčoduvvon bonju sámit dat leat sii geat ain vásihit badjelgeahččanvuođa, duššindahkama ja duolbmama danin go sii leat nugo leat. Mis buohkain lea stuorra ovddasvástádus sin ektui ja dan mii berret dál váldit, maiddái sii guđet oaivvildit ahte čállagis daddjo nuo ja ná. Čállagis sáhttá ohcat doarjaga sin doarjut maid, jos dan háliida.

Ja go juo Sápmi Pride doalut leat Guovdageainnus dál, de han lea buohkain vejolašvuohta oahpásmuvvat singuin geat iežaset sániid mielde leat bonju. Buorit olbmot - geavahehket dál vejolašvuođa oahpásmuvvat guđet guimmiideatteguin, na go dat duddjošii buoret gulahallama ja buoret guottuid min servodahkii.