Hopp til innhold

Kommentára: Bassi čállagis várra sáhttá maiddái doarjaga ohcat bonju sámiide

«Mis buohkain lea stuorra ovddasvástádus bonju sámiid ektui ja dan mii berret dál váldit, maiddái sii guđet oaivvildit ahte čállagis daddjo nu ja ná. Čállagis sáhttá ohcat doarjaga sin doarjut maid, jos dan háliida.» Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Sápmi pride pynt
Foto: Henriette Johnsen Joks / NRK

Dán giđa dat Guovdageainnu searvegodderáđđi celkkii ahte seamma sohkabeali olbmot eai galgga sin girkuin beassat náitalit. Ovdalaš lei suohkanbáhppa ipmilbálvalusa doaladettiin muitalan ahte son gal vuosttilda náitit olbmuid geat gullet seamma sohkabeallái.

Go Guovdageainnu searvegodderáđđi de celkkii ahte sii giddejit girkouvssaid báraide guđet háliidit girkus náitalit, de duoldagođii. Davvi-Hålogalándda bisma šállošii searvegotteráđi dagu ja muittuhasttii searvegotteráđis ii leat váldi giddet girkouvssa.

Bassi čállagii dat searvegodderáđđi čujuha go áitá giddet girkouvssaid seamma sohkabeale olbmuid vihahemiide. Ja gal sii sihkkarit gávdnet doarjaga Biibbalis iežaset oidnui, muhto gal dan seamma bassi čállagis daddjo ollu eará nai man eai oro leamen seamma viššalat muittuhit.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta

Foto: Ole Kaland / NRK

Biibbalis daddjo maid ahte don it galgga furrošit. Nu han mu muittu mielde čuojai vel okta dain logi báhkkoniin ge dalle go mii mánáidskuvlla áigge oahpaimet Luhtera katekismusa ja báhkkoniid bajiloaivve. Ja dieinna oaivvilduvvui dalle, ja vel dál nai soames birrasiin ahte ii galgga seksuála oktavuođa álggahit ovdal go lea náitalan. In mun áiggo duođi eambbo árvádallat manin dat bassi čála ja dan dárkilis čuovvut orrot leamen nu darvánan olbmuid seksuála eallimii. Muhto imaštalan manin sii guđet nu garrasit dál vuosttildit seamma sohkabealát olbmuid girkus náitaleami, eai leat evttohan giddet girkouvssaid maiddái siddjiide guđet leat mánáid ožžon ovdal go náitalit ja maiddái siddjiide geat leat earránan?

Dieđáhallan ja ceaggáivuohta álohii buktá vuostereakšuvnna. Nu dagaige searvegodderáđi áitta giddet girkouvssa. Dakkaviđe maŋŋil mearridedje sii guđet ieža gohčodit iežaset bonju sápmelažžan ahte sii sirdet iežaset Sápmi Pride-doaluid, maid ledje plánemen Anárii, sii sirdet daid Guovdageidnui. Sii háliidit iežaset dili beaggit ja čalmmustahttit. Muhto seammás sii maid dihtet ahte sii hárdet dahje provoserejit sin geat Guovdageainnus leat seamma oainnus go searvegodderáđđi. Ii várra dárbbaš dasa nu stuorra profehta ahte dan árvida.

Goappaš joavkkut leaba leamaš mielde bohciidahttimen dehálaš servvodatdigaštallama. Ja dat lea sihke buorre ja dearvvašlaš. Muhto seammás lea vuogas ahte nubbi ipmirda nuppi duogáža ja vuolggasaji. Easka dalle lea vejolaš buori dili láhčit buohkaide. Dat nu gohčoduvvon bonju sámit dat leat sii geat ain vásihit badjelgeahččanvuođa, duššindahkama ja duolbmama danin go sii leat nugo leat. Mis buohkain lea stuorra ovddasvástádus sin ektui ja dan mii berret dál váldit, maiddái sii guđet oaivvildit ahte čállagis daddjo nuo ja ná. Čállagis sáhttá ohcat doarjaga sin doarjut maid, jos dan háliida.

Ja go juo Sápmi Pride doalut leat Guovdageainnus dál, de han lea buohkain vejolašvuohta oahpásmuvvat singuin geat iežaset sániid mielde leat bonju. Buorit olbmot - geavahehket dál vejolašvuođa oahpásmuvvat guđet guimmiideatteguin, na go dat duddjošii buoret gulahallama ja buoret guottuid min servodahkii.

Korte nyheter

  • Loahpahit friddja dálkkodanválljenmuni

    Eanetlohku Stuorradikkis: Bargiidbellodat, Guovddášbellodat, Sosialisttalaš gurutbellodat ja Rukses bellodat dohkkehedje duorastaga ráđđehusa loahpaheami dan friddja dálkkodanválljenmuni.

    Friddja dálkkodanválljenmunni mearkkaša ahte pasieanttain lea vejolašvuohta mearridit gos sii háliidit oažžut dálkkodeami, sihke almmolaš buohcceviesuin ja priváhta klinihkain. Ortnet ásahuvvui 2015s, muhto dálá ráđđehus oaivvilda ortnet ii leat dagahan olbmuide unnit vuordináiggi, ii ge leat dagahan dearvvašvuođabálvalusa buorebun.

    .Stuorradikke gažadandiimmus gaskavahkko celkkii dearvvašvuođaministtar Ingvild Kjerkol (BG) ahte loahpaheapmi lea plánejuvvon guovtti jagi badjel, ja ahte nuppástuhttinortnet boahtá bisttit 12 mánu. (NTB)

  • Dušše sámegielfágaid dorjot

    Sámediggi addá doarjaga dušše oahpponeavvuide sámegielfágaide ja sierra sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Nu mearridii Sámediggi otne dievasčoahkkimis go gieđahalle oahpponeavvoráhkadeami doaibmaplána.

    -Sámediggi bággejuvvo dušše vuoruhit oahpponeavvuid fágaide Sámedikkis lea váldi meannudit oahppoplánaid, lohká sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

    Duogáš dasa lea go stádabušeahtas lea evttohuvvon unnidit juolludeami sámegielat oahpponeavvuide 9 millijovnna ruvnnuin.

    Dássážii lea Sámediggi dorjon oahpponeavvobuvttadeami sámegillii fágain nugo servodatfága, luonddufága, musihkka, matematihkka.

    Dán jagi lea Sámediggi juolludan badjel 30 millijuvnna kruvnno oahpponeavvo ráhkadeapmái. Badjel 12 millijuvnna kr das leat juolluduvvon oahpponeavvuide masa sámedikkis ii leatoahppoplána ovddasvástádus.

    Samisk lærebok
    Foto: Siv Eli Vuolab / NRK
  • Kun samiskfagene vil få læremiddelstøtte

    Sametinget vil kun gi tilskudd til læremiddelproduksjon innen samiskfagene og de særskilte samiske fagene i videregående opplæring. Det besluttet sametinget i dag i saken om handlingplan for læremiddelutvikling.

    - Sametinget er tvunget til å kun prioritere læremidler til fagene Sametinget har myndighet til å fastsette læreplaner for, sa sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen.

    Bakgrunnen for prioriteringen er reduksjon av bevilgninger fra statsbudsjettet for 2023, der regjeringen foreslår å redusere bevilgningene til samiske læremidler med 9 millioner kroner.

    Hittil har Sametinget også bevilget støtte til læremidler på samisk i blant annet samfunnsfag, matematikk, naturfag og musikk.

    I år har Sametinget bevilget 30 millioner kr til læremidler, hvorav 12 millioner kr har gått til læremidler innen fag sametinget ikke har myndighet til å fastsette læreplaner for.

    Samiske læremidler, stensiler
    Foto: Johan Ante Utsi / NRK