NRK Meny
Normal

Kommentára: Aili mávssahii fámostalliid

Sámediggeválggaid jienasteaddjit eai luoitán diimmá juovlamánu fámostallamiid mannat jienajávohaga meattá. Sii atne muittus mii dáhpáhuvai Sámedikkis go Norgga Sámiid Riikkasearvi bálkestuvvui eret Sámedikki stivrejumis ja dál sii mávssahedje daid bellodagaid guđet ledje njunnošis.

Bilde av sametingsrådet med kommentator Nils Johan Heatta sin byline

MASSÁN ÁIRASIID: Jienasteaddjit muite juovlamánu fámostallama Sámedikkis ja jorgaledje sealggi sin ovddasteddjiide dáin válggain.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Ovdalaš juovllaid diibmá Árja, Bargiidbellodat ja Olgešbellodat gomihedje NSR:a stivrejumi norggabeale Sámedikkis. Ollugat atne dien fámostallama imašin ja Bargiidbellodaga aiddo válljejuvvon presideantaevttohas Helga Pedersen geassádii. Bargiidbellodat ieš vásihii garra siskkáldas riiddu maŋŋil fápmorivvema.

Sámit leat dál demokráhtalaš válggain čájehan ahte sii háliidit fas Norgga Sámiid Riikkasearvvi njunnošii hábmet sámepolitihka. Seamma válggain jienasteaddjit maid muitaledje ahte sii eai doarjjo daid bellodagaid guđet ledje ovddemuččas njeaidimen NSR-stivrejumi diibmá.

Sihke Bargiidbellodat, Olgešbellodat ja eanemusat Árja masset doarjaga jienasteddjiin. Jienasteaddjit eai orrun vajálduhttán diimmá fámostallama mas diet bellodagat válde alcceset buot dehálaš posišuvnnaid ja duššindahke ovddeš árbevieruid politihkalaš posišuvnnaid juogadeamis.

Jienasteaddjit muite

NSR cuiggodii Árjja, Bargiidbellodaga ja Olgešbellodaga fámostallama, muhto sii ledje nu áŋgirat iežaset ođđa ámmáhiin bissut ahte eai gillen eai gullatge váidalemiid. Leaigo son nu ahte sii doivo jienasteddjiid vajálduhttet dáhpáhusa ovcci mánus?

Dál goit orrot jienasteaddjit cealkán duomu: Árja massá 3 áirasa ja Bargiidbellodat ja Olgešbellodat massiba goappašat 1 áirasa, oktiibuot 5 áirasa. Vaikko ii sáhte dadjat ahte diet 5 áirasa leat mannan njuolgga NSR:ii, de goit lea nu ahte NSR dál oažžu 5 áirasa eanet go leat dán áigodaga mii lea nohkamen.

Keskitalo máhccá presideantaámmáhii

Ii mihkkege oro dál hehttemen Aili Keskitalo fas šaddamis Sámediggái presideantan. Sus leat iežas joavkkus 18 áirasa ja dárbbaša dušše 2 áirasa nu ahte beasašii eanetloguin stivret. Válgadigaštallamat ja maiddái politihkalaš árvvoštallamat atnet dan eanemus realisttalažžan.

Portrettbilde av Aili Keskitalo

GAZZAN OAHPU: Keskitalo lea gártán guktii guođđit presideantaámmáha. Golggotmánus son dáidá válljejuvvo sámediggepresideantan goalmmát gearddi.

Foto: Tanja Norbye / NRK

NSR dáidá gulahallat sihke Johttisápmelaččaid Listtuin, Åarjel-Saemiej Gielh:in ja velá Guovddášbellodagain. NSR dáidá maid gulahallat Sámeálbmot Bellodagain guhte orru oažžumen ovtta áirasa Lulli-Norgga válgabiirres. Dat dáidá almmatge leamen danin go NSR:as lea lagas ovttasbargu Sámeálbmot Bellodagain Nuortaguovllu válgabiirres, iige danin ahte NSR nu hirbmadit áŋgiruššá oažžut ovttasbarggu Sámeálbmot Bellodagain dain biriin gos bellodaga guoktáin leat gilvaleaddji listtut.

Gazzan oahpu ovddeš politihkalaš vásáhusain

NSR:a presideantaeavttohas lea válgagiččus dadjan ahte son háliidivčče govdadeappu parlamentáralaš vuođu iežas ođđa stivrenáigodahkii. Keskitalo lea gazzan politihkalaš oahpu das go šaddá stivret juogu šiervves eanetloguin go gárttai guođđit presideanta-stuolu 2007:s, ja go stivre unnitloguin ja de biddjui eret 2015:s.

Dákkár politihkalaš dáhpáhusaid lea lossat vásihit, muhto dat leat vissásit nanusmuhttán Aili Keskitalo sihke olmmožin ja politihkkárin.

Dat lea vissásit maid hábmen su bargovugiid ja das lea ihttán politihkar gii digaštallá áššiid eambbo vuollegašvuođain go dalle go eai lean nu viiddis politihkalaš vásáhusat. Ja nu leat jienasteaddjin nai vuohttán go ovdalaš válggaid eambbo go bealli (55%) jienasteddjiin oaiviliskkadeamis dadje ahte sii háliidivčče Keskitalo ođđa presideantan.

Politihkalaš mávssahemiin ii olle guhkas

NSR:a ferte várohit ahte ii šatta vuovdnái go lea šaddan nie stuorisin. Vaikko vel sii geat válde fámu diibmá juovlamánus, eai čuvvon árbevieru fállat čoahkkinjođihangotti jođiheaddji ámmáha stuorimus opposišuvdnabellodahkii, de berre NSR:a goitge fas čájehit vuollegašvuođa Sámedikki árbevieruide ja fállat dien ámmáha Bargiidbellodahkii.

Dat čájehivččii ahte NSR:a bidjá Sámedikki árvvu ja beaggima bajimussii. Muhto soaittášii maid dalle Bargiidbellodat, ja maiddái eará bellodagat, dohkkehit dien konstitušuvnnalaš árbevierrun man buohkat boahtteáiggis mielas čuvvot.

Dan ođđa Sámediggái besset dál Sámediggái besse dál 21 ođđa áirasa. Nuortaguovllu válgabiirres leat buot 5 áirasa ođđasat Sámediggái ja Lulli-Sámi válgabiirres leat fas buot njealjis leamaš Sámedikkis maiddái dán áigodaga mii dál nohká. Sávvamis ođđa áirasat buktet ođđa áššiid ja ođasmahttet sámepolitihkalaš digaštallama. Seammás fertejit maid oahppat váldit ovddasvástádusa dán fápmoposišuvnnas maid álbmot sidjiide lea addán.

Sápmái eanet váldi

NSR lea dál ožžon jienasteddjiin luohttámuša fievrredit NSRa politihka Sámedikkis, earret eará guorrat dan politihkalaš bálgá mii attašii sámeálbmogii alcces eanet válddi mearridit iežas servvodaga áššiin.

Aiddo fal nugo riikkaidgaskasaš soahpamušat láidestivčče. Sámediggi ferte dan dahkat buriin gulahallamiin, muhto ráđđehus ja earát maid fertejit eallit ja bargat dakkár vuoiŋŋain ja dáhtuin mii čájeha ahte sii dohkkehit sápmelaš álbmoga vuoiggalaš ja guhkesáigásaš ráhččamušaid bissut sápmelažžan.