Hopp til innhold

Karen Anna juoigan jávohuvai go massii mánás – de mearridii Máret Inger ráhkadit filmma morrašis

Eadni ja nieida leaba filmma bokte dikšon 20 jagi boares bearašmorraša.

Marit Inger Aslaksdatter Anti og Karen Anna Eira Anti

Marit Inger Aslaksdatter Anti ja Karen Anna Eira Anti dovdaba guktot, ahte filbma lea buorre terapiija.

Foto: Piera Balto / NRK

Kárášjohkalaš Máret Inger Anti lea Sámi allaskuvlla journalistastudeanta ja lea oahppu oktavuođas ráhkadan filmma «Eadni, juoiggastivččetgo?».

Marit Inger Aslaksdatter Anti

Filbmadahkki Marit Inger Aslaksdatter Anti.

Foto: Piera Balto / NRK

11 minuktasaš filmmas oaidnit man láhkái su eadni 20 jagi maŋŋá ilgadis busselihkohisvuođa ain áibbaša ja morašta iežas nieiddaža, gii dalle duššai. Eadni lei ovdal juoigalas, muhto ii leat lihkohisvuođa rájes nagadan dahkat dan.

Marit Inger váldá eatnis fárrui lihkohisvuođabáikái váile moaddelogi jagi maŋŋá go dat dáhpáhuvai. Doppe son hásttuha fas eadni juoigagoahtit.

– Dalle go gullen, ahte galggaimet filmmaid ráhkadit de dovden dá dat lea dat mainna galggašin bargat. Skuvllas lohke munnje, ahte lean válljen dan váddáseamos geainnu, lohká filbmadahkki.

Visning av Marit Inger Aslakdatter Antis film «Eadni, juoiggastivččetgo?»

Marit Inger Aslaksdatter Anti filbma «Eadni, juoiggastivččetgo?» devddii ovddeš Kárášjoga kulturviesu kantiinná sihke gaskavahku ja duorastaga. Govva lea duostaga čájáhusas.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Golmmas dušše

Iđđedis bearjadaga golggotmánu 22. beaivve jagis 1999 lei skuvlabusse jođus Bieskkenjárggas márkanii. Moadde minuvtta ovdal lihkohisvuođa lei busse Báhkiljogas bisánan váldit fárrui maŋimuš mánáid.

Oktiibuot 17 máná ledje busse mielde.

Badjelaš diibmu gávccis skirvanii busse, manai suodjeáiddi čađa, fierai vulos mielleravdda ja masá gopmánii johkii. Anne Maja Anti (7), su oarpmealle Inger Kare Anti (11) ja kránnjágánda Lasse Lemet Gaup (7) dušše.

Lihkohisvuohta dáhpáhuvai bajábealde Bajit-Badjenjárgga, njeallje kilomehtera eret márkanis.

– Dalle vásihin dan mii várra buot váhnemiidda lea dat buot vearrámus vásáhus. Mun massen mánnán. Dien gal in sáva in ovttage váhnema vásihit, lohká Karen Anna Anti ja sihkasta gatnjala.

Čieža máná eatni áibbašeapmi ja moraš dovdu ain seammá garrasit go 20 jagi dassái.

– Go hálan dán birra lea dáhpáhus ain seammá bávččas go dalle, čilge son vuollegis jienain.

Čájehuvvui Kárášjogas

Gaskavahku čájehuvvui filmmaš vuosttaš geardde Kárášjogas. Álggus dat galggai čájehuvvot Kárášjoga giellaguovddážis, muhto mearihis stuorra beroštumi geažil čájáhus sirdojuvvui NRK-dállui (ovddeš kulturvissui).

– Mun lean ieš duhtavaš filmmaža bohtosiin. Dáinna bargen guhká. Mii oaččuimet jahkebeali ráhkkananáiggi. Dasto filbmejin ja čuhppen filmma, lohká Marit Inger.

Marit Inger Aslaksdotter Anti og Karen Anna Eira Anti

Marit Inger Aslaksdatter Anti (32) ja su eatni Karen Anna Eira Anti (68) leaba Báhkiljogas ráfis beassan geahčadit filmma ovdalgo dat čájehuvvui almmolaččat.

Foto: Piera Balto / NRK

Filbmadahkki lohká dán erenoamáš stuorra vásáhussan go muitala maid eatnis ealáskan filmma ráhkadeami olis.

– Son lea fas smávvát juoigagoahtán. Dat lea mu mielas hirbmat buorre go eadnán han lea álo leamaš hui juoigalas. Ovdal lávii juoiggadit barggadettiin ja duddjodettiin. Maŋŋá go oappáš duššai, de son oalát heittii, čilge Anti.

Karen Anna Eira Anti

Karen Anna Eira Anti.

Foto: Piera Balto / NRK

Luohti leage fas veahážiid mielde deavdigoahtán Marit Ingera mánnávuođaruovttu Báhkiljogas.

– Dat gal dieđusge lea hui buorre dovdu, ahte mun nagadan fas juoigat. In leat vel nu guhkás joavdan, ahte huradan barggadettiin nu mo ovdal lávejin, loahpaha Karen Anna Eira Anti.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK