Hopp til innhold

Ná sáhtát don veahkehit arvevuvddiid

Máilmmi arvevuovddit leat áitojuvvon vuovddehuhttimiin. Don sáhtát leat mielde buoredeamen dili ja veahkeheamen eamiálbmogiid.

Vemund Olsen

Seniorráđđeaddi Vemund Olsen čájeha ovtta dain gálvvuin mii lea Regnskogfondet «Rukseslisttas». – Dán buktagis lea olu pálbmaolju.

Foto: ELLEN AGNETA NORVANG / NRK

– Dus geavaheaddjin lea stuorra fápmu, muittuha Regnskogfondet seniorráđđeaddi Vemund Olsen.

Vemund Olsen válddii NRK fárrui gávppiide, ja čájehii mo mii galggašeimmet jurddašit go leat gávppašeamen.

– Jus leat dihtomielalaš das maid gávppašat, de sáhtát váikkuhit dasa ahte gávppit eai vuovdde gálvvuid main leat ávdnasat mat váikkuhit lassánan vuovddehuhttimii.

Tannpasta, såpe, krem og shampoo på en grønn hyllekant

Dát ávdnasat leat buvttaduvvon pálbmaoljjus (čájáhusgovva).

Foto: Karina Kaupang Jørgensen / NRK

Regnskogfondet lea Norgga organisašuvdna mii bargá arvevuvddiid gádjumiin. Sii barget ovttas 70 organisašuvnnaiguin 11 riikkas gos leat arvevuovddit.

Rukseslista

Olsen bargu lea riikkaidgaskasaš politihkka, ja son dovdá erenoamáš bures makkár arvevuovdebilideaddji gálvvut leat márkaniin. Son lea leamaš mielde ráhkadeamen Regnskogfondet bagadusa mo gádjut arvevuvddiid.

Álggus galledat Joker-gávppáža, mii lea lahka dan hotelle gos Oslo Tropical Forest Forum lágiduvvo.

Buvdabargit illá suvvet min filbmet, muhto go gullet ahte dát ii leat sin gávppi birra, muhto daid gálvvuid birra maid borramušgávppiin vuvdet, de lea visot ortnegis.

– Olbmot sáhttet ieža geahččat min neahttasiiddus, gosa mii leat bidjan Palmeoljeguiden. Das oaidná makkár gálvvuid it galggašivčče oastit ja daid maid baicce ávžžuhat du oastit, čilge Olsen.

Vemund Olsen

Gárdeluossa lea maid Regnskogfondet «Rukseslisttas». – Stuorra oassi biepmus mainna gárdeluosa bibmet lea ráhkaduvvon ávdnasiin mat váikkuhit lassánan vuovddehuhttimii, čilge Vemund Olsen.

Foto: Ellen Agneta Norvang / NRK

Maŋŋá Olsen váldá munno fárrui Jysk-gávpái, mii lea Grünerløkkas Oslos. Doppe moddjás buvdabargi čájeha midjiide olgoviessogálvvuid mat leat ráhkaduvvon nu gohčoduvvon «garramuoras» (hardtre dahje hardwood).

– Dát lea dušše eará namma murrii mii lea vižžon guovlluin gos ovdal lea leamaš arvevuovdi. Go dákkáriid oasttát, de leat mielde doarjumin vuovddehuhttima, muitala Olsen.

– Jus áiggošit doarjut arvevuvddiid, de lea olu buoret oastit stohpogálvvuid mat leat ráhkaduvvon muoras mii šaddá davveriikkain dahje eará ávdnasis.

Dát leat dat golbma ávdnasa maid galggašit garvit:

  • Pálbmaolju
  • Elliidbiepmu mas lea soijaolju
  • Trohpalaš dimbbar

Duođalaš dilli

Victoria Tauli-Corpuz

Ovttastuvvon Nášuvnnaid (ON) sierrarapportevra eamiálbmot vuoigatvuođain Victoria Tauli-Corpuz.

Foto: Ellen Agneta Norvang / NRK

– Eamiálbmogiid dilli riikkain gos leat arvevuovddit lea vearránan daid maŋimuš jagiin go vuovddehuhttin lea fas lassánišgoahtán. Dát dáhpáhuvvá maŋŋá go vuovddehuhttin máŋga jagi maŋŋálaga unnui.

Dan lohká ON (Ovttastuvvon Nášuvnnaid) sierraraportevrra eamiálbmot vuoigatvuođain Victoria Tauli-Corpuz. Son oassálastá dál «Oslo Tropical Forest Forum» konferánssas, mii lágiduvvo Norgga oaivegávpogis.

ONa logut čájehit, ahte bealli arvevuvddiin máilmmis leat jávkan maŋimuš 60 jagis.

Palmeoljeplantasje, Los Llanos, Colombia

Dás oaidnit pálbmaoljuplantáša Colombias. Arvevuovdi lea čullojuvvon eret vai šaddá sadji pálbmaoljudoibmii (čájáhusgovva).

Foto: Henrik Wiig / C2Biotrade

– Eamiálbmogat máŋgga riikkas leat sorjavaččat arvevuvddiide ja buhtes lundui. Go arvevuovddit jávket dahje unnot, de čuohcá dát garrasit eamiálbmogiidda, váruha Tauli-Corpuz.

Son lohká čoahkkimiid nu mo dat mii dál dollo Oslos hirbmat mávssolažžan.

– Dás čatnet ráđđehusat ja ii-ráđđehuslaš (non-governmental) searvvit oktavuođaid. Dáinna sáhttit gávdnat oktasaš čovdosiid hástalusaide, lohká Tauli-Corpuz.

Diibmá čullojuvvo máilmmi arvevuovddit nu johtilit, ahte dat vástida 40 spábbačiekčanšillju juohke minuhtas (dárogillii).

Vedmund Olsen fra Regnskogfondet viser hvordan man kan unngå palmeolje.

VIDEO: Slik unngår du palmeolje.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK