NRK Sápmi – Julevsábmáj

Hopp til innhold
Lulesamisk kofte
Foto: Laila Durán Foto Laila Duran

Ådåsa - Julevsábmáj

  • Alfeim stadion la dálla Romssa arena

    Råmså bállotjiektjamsalljo Afheim stadion namav rievddá Romssa Arena:j. Sij sihti dan baktu sámekultuvrav tjalmostahttet. Dat la histåvrålasj dáhpádus gå vuostasj bále bállotjiektjamsalljo namma rievddaduvvá sáme nammaj, javllá Råmså valástallamjuohkusa bæjválasj jådediddje Øyvind Alapnes.

    Bállotjiektjamlihtto ruhtadile diehti siebrre mierredij bállotjiektjamsaljo namáv vuobddet.

    – Åvdep giese mierredijma namáv vuobddet. Bargajma guovtijn málajn. Vuostasj málan lij sáhka vuobdátjit namáv oasesakterraj. Nubbe vas vuobddep biektelis ja guoddelis ájggomusájda, ja dasi tjaŋgedijma, javllá Alapnes.

    Energiijakonserna Troms kraft la dálla namá rievtesvuodajt oasstám vidá jahkáj 12,5 millijåvnnå kråvnnåj. Ij galga dåssju sáme namma bállotjiektjamsalljuj gå valástallamsiebrre fállagoahtá sáme biebbmo, ja aj sámegiella gullu tjiektjamijn duodden dárogiellaj.

    Romssa Arena
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Ájggu sáme oahppofálaldagáv nannit

    Bierjjedagá almot ráddidus ådå stuorradiggediedádusáv sáme giela, kultuvra ja sebrudagá birra.

    Oajvveássje danna l sihkarasstet sáme mánájda buorep sámegielåhpadusáv ja nuoges sámegielåhpadiddjijt.

    Dán ådå diedádusán aj vuostasj bále tjielggiduvvá man garrasit sáme æjgáda ietja hæhttuji rahtjat sámegielåhpadusá åvdås Vuonav miehtáj, ja jut ållo sáme máná e oattjo sámegielåhpadusáv majt siján lulun riektá oadtjot.

    Vuona máhttoministar Tonje Brenna ájggu ådå diedádusájn dilev buoredit.

    – Ráddidus sihtá sihkarasstet jut ienep máná oadtju sámemánájgárde fálaldagáv, ja jut ienep sáme máná válljiji sámegielåhpadusáv skåvlån. Lulun ájnas jut ienep sámemáná sámegielav låhki joarkkaskåvlån, vaj ienebut de aj lulun bessat sáme åhpadiddje oahppuj, ja besalulun aj ietjá sáme oahpojt válljit, javllá Brenna.

    Sån la dudálasj gå Sámedikken l ássjev hiebadam.

    – Náv de lulujma nannit sáme gielajt ja sáme identitiehtav. Lav ávon gå Sámedikkijn li avtan mielan danna gåktu dálásj dille la. Dálla máhttep aktan dajt vánesvuodajt njuolggigoahtet ja dajt dárbojt vuorodit ma li åhpadussuorgen, javllá Brenna.

    Sámedikke mielas la ájnas jut Stuorradikke diedádusán dálla vijmak tjielggiduvvá makkir duohta dille sáme familjajda la Vuonav miehtáj, gå hæhttuji rahtjat sámegielåhpadusá åvdås.

    Dálla gå ráddidus aj la dádjadam gåktu dille duodaj la, de la máhttelis njuolggitjit dilev, miejnni Sámedikkepresidænnta Silje Karine Muotka.

    – Dálla l doajvvo jut sjaddá almma tjuovvolibme ja Sámedikke ulmme la jut sáme æjgáda ja sáme máná e galga rahtjat juohkka jage, ja vargga biejves bæjvváj dav sihkarasstet mij la mánáj rievtesvuohta åhpadusláhkaj, duola degu buorre sámegielåhpadus, javllá sån.

    Muotka aj dættot stuorradiggediedádus diedon galggá konkrehta dåjmajn tjuovvoluvvat, vaj sámemánáj oahppofálaldahka buorrán ja vaj sáme åhpadiddjij låhko lassán.

    – Dát aj diedon ævtot vil ienep økonomijjalasj fámojt ja ålo ietjá dåjmajt gå diedádus galggá tjuovvoluvvat, javllá sån.

  • – Jus ierit rahtes vuojá, de vuojá juovvaj, várráj jali nuorráj

    Jus åro Nordlándan, Finnmárkon jali Vestlándan de la stuoráp máhttelisvuohta trafihkan vahágahttet jali jábmet. Dav vuoset ådå rappårttå majt duola degu Stáhta rahtedåjmadak la tjállám. Adnet ienep gasskojuogadimijt ja vuolep vuodjemfárta stádajn, nav vaj dat dahká la binnep máhttelisvuohta jåhtulagán vahágahttet jali jábmet Oslon, Rogalándan ja Trøndelágan.

    – La alármma midjij gå rappårttå nav javllá, javllá fylkkaoajvve Vestlándan Jon Askeland guovdásjbelludagás.

    Guovllojådediddje Jasska Trafihkan Nordlándan Kari Vassbotn javllá moadda rahtijs la ájggá biggidum​, nav vaj ij la udnásj jåhtulagáj hiebadum.

    – Dat dahká rahte li giettse. Ælla saje rahtebielijn, dav majt gåhttjop «tilgivende sideterreng», stuora åsijs mijá rahtijs. Nav jus ierit rahtes vuojá, de vuojá juovvaj, várráj jali nuorráj. Dát dahká rahte li ienep várálattja, subtsas Vassbotn.

  • Eline Thorp MGP-finállaj

    Uddni l goalmát oassefinálla Melodi Grand Prixan tjadáduvvam. Gålmmå oassálasstijs bessin finállaj MGP:an, mij ásaduvvá boahtte lávvodagá. Eline Thorp oassálasstij, ja la akta dajs gudi bessi finállaj aktan Atle Pettersen ja Skrellexijn. Eline lávloj «Not Meant to Be» majt la Jonas Holteberg Jensena, Andreas Stone Johanssona ja Elsa Søllesvika siegen dahkam.

    Ietján galggi aj Ulrikke Brandstorp, Alessanda Mele, Umami Tsunami, JONE, Elsie Bay ja Swing’it finállan tjuodjat.

    Les på norsk.

    Eline Thorp under MGP 2023.
    Foto: Ulrik Kramer / NRK
  • – Ællim galles ma sihtin ietjasa tjállet jienastuslåhkuj

    288 viesáda la Sámedikke jienastuslåhkuj Hábmera suohkanin tjáledum. Dat merkaj 12,8 prosenta viesádijs badjel lågenangáktsa jage lij jienastuslåhkuj tjáledum.

    Åvddål oabme Hábmera suohkan sjattaj ådå Hábmera suohkan jagen 2020 aktan lahkke Divtasvuona suohkanijn, de jienastuslåhko Hábmerin lassánij, valla Divtasvuonan vas binoj. Maŋemus jage åvddål sjattaj ådå suohkan lij 35 viesáda Hábmerin ja 268 viesáda Divtasvuonan jienastuslågån.

    Jagen 2017 lidjin 2 prosenta viesádijs Hábmerin jienastuslåhkuj tjáledum, ja jagen 2019 2,4 prosenta.

    Jagen 2017 lidjin 17,5 prosenta viesádijs Divtasvuonan jienastuslåhkuj tjáledum, ja jagen 2019 16,8 prosenta.

    Åvdep Sámedikkepresidænnta Sven Roald Nystø la iesj Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledum. Ja duodden bargaj sámeláhkajn mij la vuodo Sámediggáj ja jienastuslåhkuj.

    Divtasvuonan ja Hábmerin lij álgon stuorra gássjelisvuohta oadtjot ulmutjijt ietjastit jienastuslåhkuj tjáledit, tjuottjot Nystø. Ja sån tjielggi akta stuorra sivva dasi lij bådos nuppát væráltdoaros.

    – De javllin; sáme jienastuslåhko la ham huj várálasj dasi tjáledit ietjasa, dan diehti jus sjaddá dakkár doarroájgge dagu lej nuppát væráltdoaron ahte da galggin aj gádodit sámijt, de ham juo gávnnu sierra lisstan gárves, subtsas Nystø.

    Nystø tjuottjot ij la vehka ållo mij la dálátjij rievddam. Ja ahte la nuorra buolvva mij la dálla tjáledum ietjas jienastuslåhkuj. Suv mielas la ájnas ulmutjijda jienastuslåhkuj tjáledit vaj sijá jiedna gullu.

    – Jus ednasa diededi ietjas Sámedikke jienastuslåhkuj dáppet mijá guovllus, de ham vájkkudus le ahte dát guovllu sjaddá de nannusappot liehket ájrastum Sámediggáj, ja Sámedigge máhttá dan baktu de vissjalappot barggat daj ássjij ma lij dán guovlon stuorra hásstalussan.

    Jienastuslåhko lassánij Hábmerin åvddål sjattaj ådå Hábmera suohkan, valla Divtasvuonan lågå binoj. Nystø substat gåktu sån vásedij dille lij álgon jienastuslågå gáktuj.

RADIO

TV

Nyheter på samisk
Vi har blitt kjent med hverdagen deres gjennom serien "Rensköterna" på SVT, nå er dem gjester i "Studio Sápmi". I tillegg kommer gruppa som blander salmer med joik, er de redd for å provosere noen?

NRK SÁPMI ANBEFALER