Hopp til innhold

Ivvár Niillas rohki movttidahtii nuoraid juoigat

Juoigi Nils Porsanger dahje Ivvár Niillas jámii gieskat 92 jagi boarisin. Su lagaš fuolki lohká, ahte sutnje leat báhcán olu buorit muittut etnostis.

Nils Porsanger - Ivvár Niillas

Ivvár Niillas rohki lei dovddus juoigi. Ollugat besse vásihit dan luohteriggodaga mii sus lei.

Foto: Arkiv / NRK

– Muittán ahte eanu lei bovdejuvvon Riddu Riđđu riemuide. Ja dat buot čáppaseammos maid mun leaččan goassige oaidnán, lea go etno de boahtá sámi nuoraid ovddal. Son juoigá daidda ja sámi nuorat leat nu liikon su juoigamii. Etno ieš oidno smujjámin nu čábbát. Dat lei fiidnámus lieđideapmi maid mun goassige lean oaidnán, muittaša Ánde Somby.

Somby lea ieš šaddan dovddusin sihke juoigin ja juristan.

– Munnje lei nu vuogas oaidnit man duhtavaš nuorat ledje su juoigamii ja man duhtavaš ieš lei go nuoraiguin beasai ovttastallat, muitala Somby.

Nu ahte die lea du buoremus muitu ednostat?

– Mu mielas lei vuogas oaidnit, ahte son gearggai oažžut oalle buori karrieara juoigin, vaikko juoigagođii ge almmolaččat easkka go lei eallilan olmmoš, lohká Somby.

Maŋŋá Riddu Riđu son finai juoiganmátkis olgoriikkas ja son oidnui maid televiššuvnnas. Earret eará ráhkadii NRK Sápmi dokumentára mii gohčoduvvui «Muittašeapmi - Minnenes reise».

Geahča dokumentára «Muittašeapmi - Minnenes reise»:

Norsk dokumentar. En gang hver vinter drar 84 år gamle Nils Porsanger alene ut på vidda til sin gamle gjeterhytte, der han joiker for sine døde barndomsvenner. Joiken skaper minner, nærhet og kontakt med de døde vennene.

Oahpahii olu nuoraid juoigat

Ivvár Niillas ásai Horpmás Deanu gielddas Davve-Norggas. Nuorran son lei badjealmmái ja go eallilanahkái joavddai de son šattai maid dovddus juogi.

Son čohkkii Várjjat ja Deanuleagi luđiid CD-skerrui.

– Olu nuorat lávejit fidnat etno luhtte. Doppe besse háleštit luođi birra ja besse maid juoigat. Máŋggas fidne maid doppe báddemin luđiid. Muittán ahte Harald Gaski muitalii son lei doppe leamaš báddemin Sieiddá-luđiid. Eanu attii máŋgga dáfus buori dokumentašuvnna Deanuleagi luđiin, muitala Somby.

Ivvár Niillas muittii ja máhtii luđiid duoid dáid báikkiin, ja máhtii maiddái daid čilget.

– Son lei dego stuorra skeaŋkan olles dán guvlui, čilge Somby.

Sáhttágo dadjat, ahte son lei dego dološluđiid luohtebáŋku?

– Son lei hui dieŧálaš luohtebáŋku ja son attii hui olu iežas báikegoddái. Mun lean máŋgii smiehttan ahte mo son Deatnu, Deanu gielda ja diet leahki dego «máksit ruovttoluotta» dan stuorra skeaŋkka ovddas maid son servodahkii lea addán. Ovda mearkka dihtii sáhtášii juohke sámiid álbmotbeaivve Ivvár Niillasa muitokonsearta, árvala Somby.

– Duoddaris dat juige olbmot

NRK Sámi journalista Thoralf Balto dat ráhkadii «Muittašeapmi - Minnenes reise», ja son lohká Ivvár Niillasa olu beroštan luođi seailluheamis ja ovddideamis.

– Ivvár Niillas muitalii, ahte duottar dat lei mielde seailluheamen luođi losimus áiggis, dalle go luohti lei gildon goasii juohke sajis servodagas. Duoddaris dat olbmot juige. Olbmuid siste ii lean nu álki juoigat, čilge Balto.

Dokumentarista muitala, ahte Ivvár Niillasii lei lunddolaš duoddaris juoiggadit.

– Son han lei duottaralmmái ja doppe son dávjá juoiggadii. Go de šaddagođii lohpi olbmuid siste juoigat, de son eambbo aht`eambbo olbmuid gullut beasai juoigat, muitala Balto.

«Muittašeapmi - Minnenes reise» dokumentáras bođii ovdan, ahte dat duođai vuorjjai su go máŋga nuora eai beroštan luođis.

– Su mielas lei ártet go ollugat eai oainne dan árvvu mii luođis lea. Almmolaččat son juoigagođii easkka dalle go eallilanahkái joavddai. Liikká son dego «čáŋai» luođi sisa. Jus olbmo juoiggai, de son dovddai dego dát olmmoš livččii su lahka. Mun lean oaidnán máŋgasa juoigamin, muhto in leat geange oaidnán nie juoigamin mo son, muittaša Thoralf Balto.

Korte nyheter

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK
  • Krever egen distriktskvote

    Fiskerne i Vardø ba Trygve Slagsvold Vedum om en egen distriktkvote da finansministeren besøkte fiskeværet på mandag.

    Fiskere i åpen gruppe, de som har fiskebåter under 11 meter, har mistet rundt halvparten av kvota i år - sammenlignet med i fjor.

    Og signalene er at kvotene må reduseres ytterligere i årene framover.

    Det slår hardt ut for Vardø der store deler av fiskeflåten er i åpen gruppe.

    Leder for Vardø fiskarlag, Frode Robertsen, frykter fraflytting.

  • Helse Nord med ny handlingsplan for personell, utdanning og kompetanse

    Helse Nord legger frem en ny handlingsplan for å tiltrekke flere ansatte til sykehusene i landsdelen.

    Det skriver Nordlys.

    Handlingsplanen har 20 tiltak og vil vedtas av Helse Nord-styret torsdag,

    Tiltakene er blant annet å innføre jobbgaranti for lærlinger, gjennomføre omdømmekampanjer og forbedre spesialistutdanning for leger.

    – Handlingsplanen er sentral for den pågående omstillingen i Helse Nord. De 20 tiltakene i planen skal bidra til å redusere bemanningsutfordringene i regionen, sier administrerende direktør i Helse Nord, Marit Lind, til avisen.

    Helse Nord, Marit Lind
    Foto: Mathias Sommerseth Kjellmo / NRK