Hopp til innhold

Ittjij besa tjåhkanimev tjuovvot

Avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá ságastuvvi stekkan uvsaj duogen.

Møte i STH-rådet om TDMS

Dát gåvvå vuoset ietjá STH-nammadustjåhkanimev guovvamánon, gå STH-nammadus ja Sámedikkeráde avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáj birra ságastin.

Foto: Harrieth Aira

Nuppát bále la gå avtaárvvusasj varresvuodafálaldagá stekkan uvsaj duogen dágástalladuvvi.

STH-nammadus (suohkanoajve Stájgos, Divtasvuonas ja Hábmeris) le uddni Strávvásjnjunjen tjåhkanam gånnå ságastin avtaárvvusasj varresvuodafálaldagáj birra sámijda Nuortta-Sállton. Duodden lidjin gålmmå sáme ájrrasa dán tjåhkanimen.

Akta máhttelis tjoavddus dán ássjáj le guovlomedisijnalasj guovdátjav (TDMS) tsieggit Ájluovtan Divtasvuonan.

Ittjij besa tjåhkanimev tjuovvot

Sander Andersen

NRKa reportár Sander Andersen ittjij dáv tjåhkanimes besa tjuovvot.

Foto: Jan Eivind Johnsen

NRKa reportár Sander Andersen ittjij besa dáv tjåhkanimev tjuovvot ja sivádahttin dáv gå dát la barggotjåhkanibme.

– Sihtin tjåhkanit ja ságastit danna váni media. Dav majt uddni oadtjuv gullat madi lidjiv danna idedis le dát la barggotjåhkanibme, ja mån ittjiv oadtjo vásstádusáv jur manen mån ålgus håjgådalladuvviv.

Gålmmå sámeájrrasa li válljiduvvam dán bargguj. Guorrasin gus divna dán mærrádussaj?

– Gullunagi gåjt guorrasin dasi, ettjin moalgeda gå mån ålgus hæhttujiv mannat.

Ij TDMS

Dán tjåhkanimen ságasti gåktu ássjáj validit, ma li tjoavddusa ja gåktu tjoavddet avtaárvvusasj varresvuodafálaldagájt sámijda Nuortta-Sállton, diedet Andersen.

– Mij dåbddåp Divtasvuona suohkana vuojnov dán guovlomedisijnalasj guovdásjássjen, gå suohkan ij sidá dát galggá ásaduvvat. Valla båhtusa dán tjåhkanimes li dan esski soames tijma duogen. Dav majt lav gullam, la galggi tjoavddusijda gæhttjat ienni gå dåssju dav guovlomedisijnalasj guovdátjav ásadit.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.