Várut borasdávddas ja fina iskkaheamen eamidielkkuidat

Otne sáhtát fitnat liikedoaktáriid luhtte iskkaheamen iežat eamidielkkuid amat šaddat dan 300 olbmo searvái geat juohke jagi jápmet eamidielkkuid geažil.

Sjekker føflekk

EAMIDIELKOISKKADEAPMI: Otne sáhttát iskkahit iežat eamidielkkuid.

Foto: Borgen, Ørn E. / SCANPIX

Borasdávdasearvi ja liikedoaktárat leat oainnát mearredan ahte otne, miessemánu 6. beaivvi, galgá leat liikeiskanbeaivi.

Norga gullá daid rikkaide máilmmis gos olbmuin dávjjimusat lea eamidielkoborasdávda. Juohke jagi buohccájitt badjelaš 1700 norggalačča dán dávdii ja 300 olbmo jápmet.

Olusat diŋgon tiimma

Olusat leat diŋgon áiggi iskkahit eamidielkkuid, muitala Borasdávdasearvvi generálačálli Anne Lise Ryel.

Anne Lise Ryel

Anne Lise Ryel, generálačálli Borasdávdasearvvis.

Foto: Ann Kristin Engebakken

– Birrasii 4000 olbmo válde oktavuođa borasdávdatelefuvdni ja buot doavttirtiimmat divve jođánit, dadjá Ryel.

Diimmá iskosiin gávdne doaktárat badjel 10 proseantta liikerievdademiid olbmuin geat fitne sin luhtte. Rikshospitála liikedoavttir ja liikeiskanbeaivvi našunála jođiheaddji, Ingrid Roscher sávvá ahte dán jagi akšuvdna oažžu olbmuid čuovvut mielde liikerievdadeamid.

Dehálaš iskkahit liikki

Ingrid Roscher dadjá ahte lea dehálaš diehtit maid galgá bargat ja goas doaktára lusa ferte mannat.

– Lea álki dikšut eamidielkoborasdávdda jus fuomáša dan árrat, muhto jus menddo maŋŋit boahtá iskkahit, de sáhttá borasdávddas leat cieggan ja leavvan miehtá rupmaša, lohká Roscher.

Almmáiolbmot dilssit

Erenoamážit almmáiolbmot leat dilssit iskkahit liikki. Vearrámusat leat almmáiolbmot main ii leat eamit ii ge vel moarsi. Okto ássi almmáiolbmot bohtet menddo maŋŋit doaktára lusa, muitala Roscher.

Ondartet føflekkreft

Eamidielku mii lea nuppástuvvon.

Foto: Ingrid Roscher / Oslo Universitetssykehus

Eurohpalaš akšuvdna

Norga lea dál nuppi geardde mielde liikeiskanakšuvnnas. Akšuvdna lea eurohpalaš akšuvdna man namma lea Euromelanoma, ja badjel 30 riikka leat mielde akšuvnnas.

Akšuvnnain háliidit fuomášuhttit mo olbmot ieža sáhttet hehttet oažžumis liikeborasdávdda ja mo dan árrát fuomášit.

Jus olbmot suddješedje liikkiset beaivvadahkan ja manašedje doaktára lusa go liikkis oidnet gokkoge makkár rievdamiid, de sáhtášedje leat mielde váidudeamen Norgga eamidielkoborasdávda-dávjodaga.

Korte nyheter

  • Riektevuogádat boahtá lagabui olbmuid

    Norgga ráđđehus lea ikte sádden gulaskuddamii evttohusa máhcahit iehčanas diggegottiid olles riikkas. Váile jahki áigi Erna Solberg ráđđehus geahpedii diggegottiid meari 60 diggegottis 23 diggegoddái. Romssa universitehta riektediehtagadieđagotti vuosttašamanueansa Ánde Somby dadjá dán buktit riektevuogádaga lagabui olbmuid fas

    Indre-Finnmark tingrett, Tana bru
    Foto: Eilif Aslaksen / NRK
  • Doarjja sámi bátnedearvvašvuođa filbmii

    Sámediggeráđđi lea juolludan 134 000 ruvnno doarjaga Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkanii, Málatvuomi bátnedivššohahkii. Sii áigot ráhkadit sámegielat diehtojuohkinfilmma bátnedivššu birra sámi mánáide.
    – Sámedikki mielas lea buorre go Romssa ja Finnmárkku fylkkasuohkan, Málatvuomi bátnedivššohaga bokte oidnet dárbbu buvttadit sámegielat diehtojuohkinmateriálaid, ja go váldet badjelasaset barggu buvttadit sámegielat filmma mii lea heivehuvvon mánáide ja nuoraide, lohká sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto

    karius og Baktus
    Foto: Vegard Eggen
  • NM Aarbortes dán vahkkoloahpa

    Snowcross Norgga meašttirgilvvut (NM), mat diibmá eai lágiduvvon, daid lágidit Aarbortes dán vahkkoloahpa ođđajagimánu 28.-30. beivviid. Gilvvuin juhket diimmá NM 2021 gonagascerkiid ovttaskasvuddjiide ja sidjiide geat vuite stadioncross-gilvvuid. NM 2022 ovttaskasvuddjiide ja stadioncross ges lágiduvvo Guovdageainnus cuoŋománu 1.- 3. beaivve

    NM i scooter-cross
    Foto: Johan Mathis Gaup / NRK