Hopp til innhold

Illuda livđut unna oappáža Sámi Grand Prixas

– Lea vuoitun dušše beassat leat mielde ja ovdanbuktit iežamet árbevirolaš juoiganvuogi máilbmái, lohká Neeta Jääskö gii odne eahkes vuosttaš geardde lávke Sámi Grand Prixas lávdde ala.

Neeta Jääsko

Neeta Jääskö ráhkkaneame Sámi Grand Prix finálai odne eahkes. Doppe son áigu livđut iežas unna oappáža.

Foto: Marie Elise Nystad

Neeta Jääskö lea okta guoktenuppelohkái oasseváldis Sámi Grand Prix juoiganoasis, mii odne eahkes lágiduvvo Guovdageainnus.

Vuosttaš geardde lávdde alde

Jääskö, gii lea Anáris eret, áigu livđut iežas unna oappáža Ninni Jääskö. Livđun lea anáraččaid árbevirolaš juoiganvuohki.

Nils Lars Eira

Nils Lars Eira lea jo badjel vahkku leamaš buohcci ja ferte dálkkodit iežas lieggamilkkin ja honnegiin, vai jietna guottášii odne eahkes go galgá juoigat Sámi Grand Prixas.

Foto: Marie Elise Nystad

– Dát lea min iežamet árbevierru maid mii galgat áimmehuššat. Mis lea unnan liđvejeaddjit Anár bealde, ja vaikko mun in vuoittášii ge, de mun manan goit lávdde ala ja ja dat gullo vaikko miehtá máilmmi. De besset oaidnit ahte dát maid dohkke lávdde ala, áibbas seammaláhkái go earát ge, lohká son.

Lea vuosttaš geardde go lávke lávdde ala dego artistan.

– In leat ovdal juoigan almmolaččat, mánnán dieđusge skuvllas, muhto dat ii rehkenastto, bohkosa son.

Anne Kirste Aikio ja Mats Ailo Eira

Sámi Grand Prix láidesteaddjit Anne Kirste Aikio ja Mats Ailo Eira leaba ráhkkaneame eahkeda finálai.

Foto: Marie Elise Nystad

Illuda eahkedii

Lassin juigiide, de leat maid guhtta artista mielde SGP lávlunoasis.

Nils Johan Vars

Sámi musihkkafestivála buvttadeaddji Nils Johan Vars doaivu olu olbmuid boahtit Báktehárjái Sámi Grand Prix- finálai.

Foto: Marie Elise Nystad

Sámi musihkkafestivála dat lágida Sámi grand Prix ja buvttadeaddji Nils Johan Vars illuda eahkedii.

– Mii leat jo bures ovdagiitii vuovdán billeahtaid ja jáhkán ahte šaddá áibbas dievva Báktehárjjis odne.

Dasalassin sáddejuvvo SGP maid neahttas, gos geahččit sáhttet leat mielde jienasteame.

– Ođas dán jagi lea ahte geahččit Báktehárjjis maid besset jienastit mentometeriid bokte, lohká Vars.

Ráhkkaneame Sámi Grand Prix

Olu galgá ordnejuvvot ovdal eahkeda finála.

Foto: Marie Elise Nystad

Čuovvovaččat leat mielde Sámi Grand Prix 2016 juoiganfinálas:

Johan Mikkel Bueng (Oassefinála vuoiti Norggas)
Neeta Jääskö (Oassefinála vuoiti Suomas)
Per Nilsen Bueng (Áltá)
Mathis Ole Vars (Vuohčču)
Nils M. Sara (Guovdageaidnu)
Nils Lars Eira (Kárášjohka)
Johan Ivvar Gaup (Máze)
June Brita Eira (Guovdageaidnu)
Ravna Anti Guttorm (Skoganvarre)
Issat Sammol Hætta (Máze)
Johan Anders Bær (Kárášjohka)
Marit Inga Sara Pettersen (Áltá)

Čuovvovaččat leat mielde Sámi Grand Prix 2016 lávlunfinálas:

Gájanas (Anár/Ohcejohka)
Janne Eilen Mienna Guttorm (Guovdageaidnu/Romsa)
Ivan Andre Skum (Máze)
Ella Marie H. Isaksen (Deatnu)
Axel Ánte (Máze/Sarpsborg)
Marit Susanne Utsi (Guovdageaidnu)

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.