Hopp til innhold

Beannot jahkásaš ii leat buresboahtin sámi mánáidgárdái

Iskku-Mahtti ii leat buresboahtin Málatvuomi sámi mánáidgárdái. Sivvan dasa lea go vánhemiin ii leat sámegiella vuosttašgiellan.

Ronald, Iskku-Mahtti og Beate

Ronald Kvermo ja su bearaš.

Foto: Privat

Iskku-Máhti áhči Ronald Kvernmo mielas, lea áibbas dohkketmeahttun hilgut máná, go ii han mánná leat vel álgán hállat makkárge giela vel. Kvernmo muitala mánáidgárdi čálii sutnje ahte Iskku-Máhtte sáhttá billistit eará mánáid sámegiela, ja ahte sii de álget dárustit. Son lea viggan čilget ahte su bárdni ii leat vel oahppan hállat, ii makkárge giela, muhte dat ii ávkkuhan.

– Ii sáhte áddet

Kvernmo ii sáhte veaháge áddet movt su mánná lea áittan eará mánáid gillii. Ronald Kvernmo lea gaska-romsalaš ja lea massán sámegiela go šattai bajás dárogielat birrasis. Ja dát ášši lea su mielas dáruiduhttin proseassa mii lihkostuvvá álkit.

Anne Oskal Rørslett

Mánáidgárddis lea 18 mánnái sadji, muhto Málatvuomi sámi mánáidgárddi stivrrajođiheaddji, Anne Oskal Rørslett, ii sáhttán vástidit NRK:ii galle máná sis leat doppe dál. (Vuorkágovva.)

Foto: Ane Kristine Rørslett

Son ii šat dieđe máid galgá dahkat , go sudnos leat fargga guokte máná. Ieš son lea álgán oahpahallát sámegiela máid massii mánnán, muhte sus ii leat vejolašvuohta oahpahit giela mánáide.

130.000 ruvnnu doarjaga

Málatvuomi priváhta sámi mánáidgárdi oažžu birrasiid 130 000 ruvnnu doarjaga jahkásaččat Sámedikkis, ja priváhta mánáidgárddit ožžot suohkaniid bokte almmolaš doarjagiid 93% iežaset goluid ovddas.

– Galgá leat dat vejolašvuohta

Sámedikkis čilge Anne Kristine Skum Hætta, ahte Sámediggi dadjá mánát geat háliidit oahppat sámegiela mánáidgárddiin, galget oažžut dan vejolašvuođa.

– Sáddá dárogielat

Ronald Kvernmo, lea áibbas sihkkar ahte Iskku-Máhtte, šaddá dárogielat ja oassin das máid son ja su ovttasássi vásiheigga, namalassii dáruiduhttima.

  • Guldal vel ášši:

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.