Hopp til innhold

Heittii oahpaheaddjin – dál álgá komihkkárin «Nytt på Nytt»-prográmmii

Juste ovdalgo korona leavvagođii, de mearridii sámi komihkkár Isalill Kolpus (33) guođđit iežas dalá barggu oahpaheaddjin. Son háliidii komihkkárin šaddat.

Portrett av Isalill Kolpus i Humorflaten

Isalill Kolpus boahtá oidnot Johan Goldeniin ja Bård Tufte Johanseniin Nytt på Nytt prográmmas dán čavčča.

Foto: Ole Kaland / NRK

Les saken på norsk.

Dovden ahte oahpaheaddjin bargat šattai hui lossat, ja ledje olu vuordámušat. De jerren alddán, maid mun rievtti mielde háliidivččen bargat?. Na humoriin dieđusge, muitala Kolpus.

Mo dustet oalát guođđit iežat oahpaheaddjebarggu?

Mun soaittán leat veaháš jalla ja várra jáhkkil, boagusta Kolpus.

Son lea ovdal bargan sámegiel oahpaheaddjin ja dadjá ahte diet bargu lea álo olámuttus.

Jus dárbbašan barggu, de lea dušše riŋget muhtin skuvlii Norggas ja jearrat váilu go sis sámegiel oahpaheaddji. Dien dáfus in bala barggu haga šaddat boahtteáiggis, čilge son.

Isalill Kolpus
Foto: Kjetil Solhøi / NRK

Rivttes báikkis rivttes áigái

Movt lea Isalill ná oanehis áiggis olahan ná guhkás? Dán gažaldaga jearai NRK sus.

Olles mu karrieara lea lihku duohkin leamaš. Mun lean deaivan leat doppe gos vejolašvuođat leat leamaš.

Isalill lea ovdal bargan NRK Sámis ja evttohii gieskat ráiddu, masa son galggai oažžut veahki NRK Underholdningas ovddidit.

Ráiddus ii šaddan mihkkege, muhto Isalill oaččui golmma-mánnosaš barggu teakstačállin guoimmuhanprográmmas «Nytt på Nytt».

Isalill Kolpus «Nytt på Nytt»-logo ovddabealde.

Isalill Kolpus «Nytt på Nytt»-logo ovddabealde.

Foto: Kjetil Solhøi / NRK

Lea dakkár dovdu ahte mus lea leamaš beanta njuolggobálggis, go mun dieđán doppe leat ollu eará komihkkárat, geat maid livčče háliidan dán barggu, muitala Kolpus.

Buoremus ja vearrámus mii munnje sáhttá dáhpáhuvvat

Isalill váldá badjelasas Pernille Sørensena barggu, gii lea leamaš gávcci jagi mielde prográmmas.

Dát lea vearrámus mii munnje livččii sáhttán geavvat, dadjá son skealbmamojiin. Muhto dieđusge stuora gudni, ja Pernille lea mus leamaš ovdagovvan máŋggaid jagiid.

Pernille Sørensen ja Isalill Kolpus

Isalill Kolpus lea ovdal leamaš guossin «Nytt på Nytt:s» Pernilliin, ja biddjo dál su sadjái.

Foto: NRK

Bård Tufte Johansen illuda sakka ovttasbargat sámi komihkkáriin.

- Moai letne juo ovttas bargan muhtun áigge ja lean oahpásnuvvan suinna, ja moai Johaniin geat letne juo panelas, vuostáiválde su buriin mielain dán čavčča, dadjá Johansen.

Bård Tufte Johansen

Bård Tufte Johansen jáhkká ahte šaddat miellagiddevaš čakča Isalillain.

Foto: Ole Kaland / NRK

Dáid cukcasiid in muital dáččaide

Isalill lea máŋgii doallan stand-upa Sámis, ja ráhkadan podkastta «Sameting» Dávvet Bruun-Solbakkain.

Su maŋimuš bihttá «Oja, du er nysame?», válde maiddái geahččit bures vuostá.

Boahtá go dus vuhttot movtge sámi humora?

Mu sámi perspektiiva boahtá dieđusge oidnosii, muhto mun in vikkat dan oidnosii, in ge hilggo dan, lohká Kolpus.

Isalill Kolpus i redaksjonsmøte

Isalill redakšuvdnačoahkkimis.

Foto: Oda Elise Svelstad / NRK

Isalill muitala viidáseappot ahte su mielas lea erohus doallat stand-up dáža ja sámi gehččiide. Muhtun cukcasiid son muitala dušše sápmelaččaide.

Go lean eambbo diekkár dážalágan báikkis, de hárve geavahan alkoholismma, eanavuoigatvuođaid dahje buhtadusaid suohtastallanfáddán.

Son čilge ahte lea dan dihte go son dovdá ahte dážat eai soaitte áddet buot beliid, mat leat vuođđun dáidda cukcasiidda.

Sápmelaš ádde dan, muhto dáža ii dáidde dan áddet, lohká son.

Vuosttaš gii ii leat Oslo-guovllus eret

Isalill lea vuosttaš sámi nissonolmmoš ja finnmárkulaš, gii dál čohkkeda lávdestullui.

Son lea maiddái vuosttaš komihkkár gii boahtá olggobealde Østlándda, ja jáhkká ahte son riggudahttá dán humorprográmma.

Mus lea sierralágan oaidnu sápmelažžan, finnmárkulažžan ja nissonolmmožin. Leat unnán nissonolbmot humor-Norggas, ja vel unnit sápmelaččat. Dat ahte lea eará perspektiiva go Johanis ja Bårdas lea munnje dušše ovdamunnin, dadjá son.

Korte nyheter

  • 60.000 nissonolbmo gillájit PMDD:n – muhto ii dohkkehuvo sierra diagnosan

    Dábálaččat lea Ida Grønmo (24) buorremielalaš ja movttegis olmmoš. Muhto guokte vahku ovdal mánodávdda rievdá visot.

    – Jurdagat nugo «in leat doarvái buorre», «ii oktage liiko munnje» ja «livčče buoret jos in gávdnošii» bohtet millii.

    Ida jáhkká sus lea duođalaš PMS, mii maid gohčoduvvo PMDD:n. Ovdal go Ida gulai PMDD birra, de dovddai iežas earáláganim, ii ge ádden mii lea boastut.

    Go fuobmái ahte váivves jurdagat ja váibasat álo bohte ovdal mánodávdda, de áddegođii daid oktavuođa.

    Ida gulai vuosttaš geardde PMDD birra su oappás, gii oaivvildii ahte su dávdamearkkat sáhttet čatnot dasa, muitala son.

    PMDD sáhttá váikkuhit olbmo beaivválaš doaimmaide, karrieara ja oktavuođaide. Dávdamearkkat sáhttet leat lossamiella, áŧestus, suhttu, váttisvuođat stáđisvuođain ja iešsorbmenjurdagat.

    Vaikko dat ii leat dohkkehuvvon sierra diagnosan Norgga vuogádagas, de oažžu Ida dálkkodeami dán vuostá 14 beaivvi mánnui.

    – Dálkasat váidudit daid garra dovdduid, nu ahte mun in šatta nu lossamielas, dadjá son.

    NHI dieđuid mielde sáhttá sullii 5 proseantta šattolaš nissoniin leat PMDD. Dat lea sullii 60.000 nissonolbmo, muhto lohku sáhttá leat ain alibut.

    Iskkadeapmi mii čađahuvvui Ruoŧa nissonolbmuid gaskkas čájeha ahte sis geain lea PMDD lea duppal geardde stuorát risiko iešsorbmemii (olgguldas liŋka).

    Gynekologa Kristin Offerdal dieđuid mielde, vásihuvvo PMDD dávjá duođalaš dávdamearkan ovdal mánodávdda. Idai ja olu earáide geahppánit dávdamearkkat go mánodávda álgá.

    PMDD-Norga lea searvi mii bargá aktiivvalaččat buoridit diđolašvuođa diagnosa birra ja doarjagin sidjiide geat gillájit. Sii raporterejit ahte ollu miellahtut vásihit ahte dearvvasvuođabargit eai váldde sin duođalaččat.

    Idai lea leamaš ávkin leat buorre alccesat ja geavahit áppa gozihit iežas syklusa, mii addá sutnje buoret áddejumi iežas dovddolaš rievddademiide.

    Bilde av Ida Grønmo som ser tankefult ut i luften.

    Ida kjenner ikke igjen seg selv én til to uker av måneden

  • Áigot dutkat jievjaskuolffi

    Les på norsk.

    Návuona suohkan lea addán Norgga luonddudutkan instituhttii (NINA) lobi seaivut ja girdit vuollegaččat helikopteriin suohkanis.

    Girdin dáhpáhuvvá áitojuvvon jievjaskuolfenáli dutkanprošeavtta oktavuođas.

    Girdin galgá dáhpáhuvvat suoidnemánu loahpas.

    Instituhtta lea maid ohcan helikopterlobi Hámmerfeasttas, Omasvuonas, Ráissas ja Gáivuonas, dieđiha Framtid i Nord aviisa.

  • Stuorra balloŋŋa áicojuvvon máŋgga sajis Davvi-Norggas

    Les på norsk.

    NRK lea ožžon máŋga cavgilemiid olbmuin geat leat oaidnán stuorra balloŋŋa girdimin máŋgga sajis Davvi-Norggas. Dat lea earret eará áicojuvvon Trænas, Oarjjelij Bájddáris, Bådåddjos, Evenáššis, Skánihis, Beardogoržžis ja Čáhcesullos.

    Čájehuvvo ahte Esrange Space Center Gironis lea sádden balloŋŋa. Das lea Davvi-Amerihká ulbmilin, ja lea 1,7 miljovnna kubihkkamehtera stuoris. Nu boahtá ovdan preassadieđáhusas.

    Balloŋŋa lea nu gohčoduvvon NASA BOOMS-balloŋŋa, ja dat lea stuorámus mii goassege lea sáddejuvvon Davvi-Ruoŧa gomuvuođaguovddážis.

    Balloŋŋa geavahuvvo poláraáibmogearddi røntgensuonjardeami dutkamii. Bohtosat geavahuvvojit dutkama várás.

    Balloŋŋa sáhttá girdit sullii 45,7 kilomehtera eatnama bajábealde.

    NASA BOOMS balloon skutt opp fra Kiruna, flyvende på blå himmel.
    Foto: Mattias Forsberg / SSC