Hopp til innhold

Muohttagis ráhkadit

Go Åse barggai vuosttaš hástalusa dan jagi de son beasai leat fas mánná. Muhto šattai maid dehalaš olbmuide geahččalit vuovdit juoida!

Åse čuolla muohttaga
Foto: Govven: Ellen Oddveig Hætta / NRK

 Kárášjogas lea dálvi, dat mearkkaša muohta ja buolaš. Muhtin beaivvi mannan vahkus lei hui bivval. Go lei njáhcu de han heivi bures muohttagiin ráhkádit feara maid, ja justte dan galggai ge Åse Kathrin

  Gula sáddaga gos hástalus lei fáttá

 Mii lei hástalus?

– Åse Kathrin galga ráhkadit muohttagis juoida. Nu gohčoduvvon muohtačullosa dahje bácci (muohtaskulptuvrra).

– Go lea ráhkadan čullosa de galga geahččalit dan vuovdit, sihke Sámediggai ja Kárášjoga gildii.

Geahča filmma gos Åse ráhkada ja fállá

Åse muohttaga čuollamin

Åse čuolla ja čuohppa muohttaga vai su ábiruvvá šadda čáppat.

Foto: Govven: Ellen Oddveig Hætta / NRK

 Álki muhto maid váttis

Dat hástalus lei sihke álki ja váttis. Álggos gávnnai Åse heivvolaš báikki gosa ráhkadii muohtačullosa. Go muohtačuolus lei gárvvis de fertii son čuojaldahttet sihke sámdiggai ja gildii gullandihte beassa go son čoahkkimis muitalit iežas buktaga birra. Dat ii lean dušše álki, ja muhtomin measta vel issoras.

Geahča makkar govaid Åse lei váldán fárrui go vulggii vuodit iežas ábiruvvá

Giitu

Klemet Amund Eira'i gii luoikkai Åsii goaivvu.

Nils Aslak Boinii ja Anne Hilde Turi Kárášjoga gielddas, go leigga nu gierdevaččat Åsiin.

Muhtin sámedikki bargiide go eai suovvan geavahit dan maid leimme filbmen; go de han šattai unnit bargu Åsii čuohppat!

Geahča govaid hástalus barggus gurut bealde govvagallerijas

Korte nyheter

  • Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

  • Stuorra beroštupmi lohkat sámegiela

    Dál leat ohcciid logut almmolaččat Sámi allaskuvllas ja erenoamáš bivnnut lea lohkat sámegiela easkaálgi dásis. Dássážii leat 70 ohcci ja eatnašat sis leat bidjan dán váldovuoruheapmin. Masteroahpu sámegielas lea maiddái bivnnut, 24 leat ohcan dasa.

    – Lea hui buorre oaidnit loguid ahte man gallis háliidit oahppat sámegiela ja lea šállu go mis leat dušše 15 oahpposaji. Dát mearkkaša ahte lagabui 55 kvalifiseren ohcci gártet vuordinlistui, ja danne ferten boahttevaš vahkuid vuoruhit gulaskuddančoahkkimiid sihke Sámedikkiin, ráđđehusain ja Stuorradikkis politihkalašjoavkkuiguin, dadjá rektor Liv Inger Somby. Go giellaoahppu lea nu bivnnut, de ferte dása gávdnat čovdosiid, eambbo resurssaid ja ruđa, joatká Somby.

    Sámi allaskuvla fállá maiddái easkaálgi oahppu lullisámegielas ja dása leat 11 ohcci, muhto máŋggas eai leat vuoruhan dán oahpu bajimužžii. Nu čállá Sámi allaskuvla preassadieđáhusas.

    Sannhets- og forsoningskommisjonen overrekker rapporten. Kommisjonsmedlem Liv Inger Somby.
    Foto: Torgeir Varsi / NRK Sápmi
  • Suodjalus lea viežžan iežaset ruskkaid álbmotmeahccis

    Ruskkat maid gávdne duoddaris maŋŋá Nordic Response soahtehárjehallamiid lea dál vižžojuvvon Suodjalusas.


    Maŋŋágo Nato-hárjehallan Nordic Response lei leamaš Rávttošvuomi álbmotmeahcis njukčamánus, de fuomášuvvui ahte guovllus ledje ollu ruskkat.

    - Dát ii livčče galgan dáhpáhuvvat, dadjá Marianne Rygh Bø, gii lea birasgáhttenoffiseara Suodjalusa operatiivvalaš váldoguovddážis.