Hamelna roahttobivdi fitná mánáidgárddiin

Gártnetluohkká mánáidgárddemánát ledje gealdagasas go ledje ožžon erenoamáš guossi. Beaivváš Sámi nášunálateáhter čájehii vuosttaš geardde ođđa mánáidčájálmasa Hamelna roahttobivdi, mii soaitá fargga du mánáidgárddis čájehuvvot.

Muitalusain ja muitalusskábiin noađđesealggis, áigu neavttár Egil Keskitalo áŋgiruššamiin muitalit gelddolaš muitalusaid unnimusaide.

Geahča oasi teáhterčájálmasas dás

Beaivváš sámi našunálateáhtera neavttár Egil Keskitalo muitala Hamelna roahttobivdi-muitalusa muhtin sámi mánáidgárddiin dán giđa ja boahtte čavčča. Mannan vahku finaige vuosttaš mánáidgárddis muitalusain, namalassii Guovdageainnus, Gártnetluohká mánáidgárddis.

– Roahtut ledje issorasat

Muitalus lea huksejuvvon duiska álbmotmuitalusa nala ja lea dan birra go roahtut márret Hameln gávpogii, giksin gávpoga ássiide. Boargármeašttir lohpida golliid ja meahci riggodagaid sidjiide geat máhttet bissehit roahtuid. Muhtin olbmás lea noaidečuojanas, ja son lohpida čorgegoahtit dan unna gávpogačča.

Keskitalos lea erenoamáš muitalusskábe mielde mánáidgárdái, mas leat máŋggalágaš lanjat ja luŋkkát. Dat de šaddet muitalusa rámman.

Gártnetluohkká mánáidgárddemánát ledje sáhkkii ja guldaledje ja gehčče teáhtera hui dárkilit.

– Roahtut ledje issorasat, lohká okta unna geahččiš.

– Manne?

– Danne go dat borre diŋggaid...

– Mu mielas gal lei somá, go lei nu ártet muhtomin, lohká ges Thea Marianne ja boagusta veahá go muhtin mánát suorganedje go roahttu njuikii bajás.

– Leago teáhter suohttaseabbo go TV?

– Juo. De lea oainnat albma, vástida Thea Marianne.

Johtá sámi mánáidgárddiid mielde

Neavttár Egil Keskitalo lei hirbmat duhtavaš maŋŋel vuosttaščájálmasa Gártnetluohká mánáidgárddis.

– Dát lea hirbmat somá, mánát lea min boahtteáiggi geahččit ja ferte árrat hárjehit sin teáhterii. Dáinna mii gal áinnas johtit viidát sámi mánáidgárddiin ja vel muhtin skuvllain maid, lohká .

Čájálmas čájehuvvo Guovdageainnu mánáidgárddiide dal vuohččan, maŋŋel beassážiid plánejuvvo mátki sámi mánáidgárddiide soames suohkaniidda. Čakčat ja boahtte dálvvi soaitá mátkkošteapmi mannat vel ain viidáseappot.

Korte nyheter

  • En av disse blir årets same

    Avisa Ávvir har valgt 15 kandidater til prisen «Årets same». Disse er blant annet leder Leif Arne Jåma i Fovsen Njaarke, rapperen Roman Jakovlev, artisten Agnete Saba, filmskaper Suvi West, lederen i kampanjen Romsa dál Tom Høgli og ordføreren i Saarivuoma sameby Per-Anders Nutti. NRK-kjendisene Elena Junie Paulsen og Anders Boine Verstad er også blant kandidatene.

    Loga sámegillii

    Dán jagi sápmelaš 2021
    Foto: Ávvir
  • Samisk film vant sin 14. filmpris

    Gjert Rognlis film «Life is a two-way dream - Eallin lea guovttesuorat niehku» vant nylig i Kairo i Egypt sin fjortende filmpris. – Filmen vist på 70 filmfestivaler til nå. Det hele startet med verdenspremiere i Finland under Skábmagovat Film Festival. Mottakelsen har vært fantastisk siden da og filmen er vist i store deler av verden, sier Rognli i en pressemelding.

    Life is a two-way dream - Eallin lea guovttesuorat niehku
    Foto: Gjert Rognli / Pressebilde
  • Dollavárri ealáskan Indonesiijas

    Java sullos Indonesiijas báhtarit olbmot baluin dollaváris mii lávvardaga ealáskii. Báikkálaš TV-stášuvdna lea sádden ealligovaid filbmejuvvon giehtatelefovnnain, mas oaidná olbmuid geat vihket eret gudnabalvvas. Semeru dollavárri ealáskii bearjadaga.

    Vulkanutbrudd i Indonesia
    Foto: HANDOUT / AFP