– Oidnen ahte Romssas gudnejahtte su nissonbeaivvi, ja mu mielas livččii dál áigi ahte Kárášjogas maid dahket dán man nu láhkai, go son han gulai Sápmái ja Kárášjohkii. Dan dihte mun hástalin ge Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby dán láhkai Facebookas, lohká Larsen.
Somby mielas gal lea dát buorre jurdda.
(Artihkkal joatká gova vulobealde)
Dán láhkai hástalii Vibeke Larsen Kárášjoga sátnejođiheaddji.
Foto: NRK– Oidnen dán hástalusa, muhto in vel dieđe maidege eará dasa sáhttit dadjat go eat leat dađi eambbo ságastallan dán birra. Dan dihte in duostta vel maidege lohpidit dán áššis, vaikko Larsena áigumuš livččii hui buorre, lohká Somby.
Gii lei «Mamma Karasjok»?
Kárášjohkalaš Kirsten Svineng dat gohčoduvvui «Mamma Karasjokan». Dán nama son oaččui maŋŋá go árpmihii nuppi máilbmisoađi fáŋggaid, geat earret eará ráhkadedje geainnu Kárášjoga márkanis Suoma guvlui. Dát lei garra bargu, ja fáŋggat nelgo.
Kárášjohkalaš Hjalmar Strømeng lohká ahte jus son galggašii gova addit das makkár olmmoš «Mamma Karasjok» lei, de sáhttá dan dahkat čuovvovaš fearániin:
– Dát soahtefáŋggat ledje garra geaidnobargguid siste, ja «Mamma Karasjok» diđii, nu go earát ge dahke, ahte sii fidnejedje unnán borramuša. Danne son lávii doalvut daidda borramušbihttá, vaikko dát lei gildojuvvon.
– Oktii bođii soalddát ovddal, bissu vel gieđaid gaskkas. Son čujuhii bissu «Mamma Karasjok» oaivvi vuostá, ja gohčui su jorgalit. «Mamma Karasjok» geahčai dán soalddáha čalbmái, ja vástidii ahte jus don soalddát livččet nealggis, oččošit donge mus borramuša. Soalddát jorgalii ganjalčalmmiid, ja «Mamma Karasjok» beasai addit borramuša, muitala Strømeng.
Livččii áigumuš, muhto eai leat vel geargan
Hjalmar Strømeng.
Foto: Jan Kenneth Bråten / NRKHjalmar Strømeng lea RiddoDuottarMuseat vuođđudusa eaiggátstivrra jođiheaddji. Dán vuođđudusa bealis lea juo moadde jagi leamaš áigumuš gudnejahttit «Mamma Karasjok».
- LOGA:
Golbma jagi dassái ceggejuvvui geađgi musea olggobeallá Kárášjogas «Mamma Karasjok» namas. Áigumuš livččii dán geađggi báldii cegget dakkár muitotávvala mas čuožžu eambbo su birra. Dasa lassin vel muhtinlágan čájáhusa ráhkadit su birra.
– Dát ii leat vel dáhkkon go mis leat leamaš eará hástalusat, earret eará divodanbarggut museas. Muhto in leat vajáldahttán, ja mun jáhkán, go mii johtui fas boahtit, de gal čoavdit dánge ášši.
Ii dárbbaš máksit olu
Dán barggu ii jáhke Strømeng nu olu ruđaid duohken.
– Dát ii dárbbaš máksit nu olu, ja ruđa mii gal gávdnat go beare ohcagoahtit. Lea baicca dáhtu ja návccaid duohken. Inge mun vuordde ahte gielda galgá dán dahkat, sis gal leat eambbo go doarvái barggut. Dát livččii baicca min kulturásahusaid ovddasvástádus, loahpaha Strømeng.
