Stuora eanetlohku ovttastahttit Evenášši, Skániid ja Dielddanuori suohkaniid

– Ii lean hirpmástuhtti ahte olu olbmot hálidit dákkár ovttastahttima. Mii leat aitto geargan ságastallame daiguin eará suohkaniiguin, ja Evenášši suohkanstivra lea bivdán min geahčadit EDS-šiehtadusa, das leat muhtin spiehkasteamit. Mis galgá bargočoahkkin njukčamánu 1. beaivvi gos galgat geahčadit daid iešguđetlágan molssaeavttuid ja de galgá suohkanstivra ođđasit gieđahallat ášši njukčamánu 16. beaivvi, lohká Kristiansen.

Bealli álbmogis

Masá bealli, 49 proseantta, jerron olbmuin Evenášši suohkanis hálidit ahte Evenášši, Dielddanuori ja Skániid suohkan ovttastahttojit. Opnion dat lea dahkan iskkadeami Evenášši, Dielddanuori ja Skániid suohkana ovddas.

Masá okta njealját oassi, 24 proseantta, jerron olbmuin hállidit Evenášši ovttastahttot Narviika dahje Áhkkánjargga suohkaniin. 18 proseantta ges dáhtošedje ahte Evenášši bissu sierra suohkanin.

Dielddanuori jerron olbmuin ges hálidit 56 proseantta ahte Evenášši, Dielddanuorri ja Skániid suohkan ovttastahttojit. Ja Skániin ges 79 proseantta háliidit dán golbma suohkana ovttastahttot.

• Loga maid: Háliidivččii golbma EDS-gieldda ovttastahttojuvvot
• Loga maid: Doavtterfálaldat buorrána

– Nu go vuordán

Kjersti Myrnes Balto, gii ovddasta álbmotákšuvnna mii hálida EDS-suohkaniid Evenášši, Dielddanuori ja Skániid suohkaniid ovttastahttot, lea ilus go ollusat dorjot dan ovttastahttima.

– Lei measta 50 proseanta mat hálidedje EDS-suohkana, dat lei nugo mun ledjen vuordán, muhto mun ballen maid ahte boađus livččii čájehan ahte eambbosat hálidit gávpogiin ovttastahttot, nu ahte lei hui buorre og lei nu go lei, lohká son.

– Maid dát mearkkaša didjiide?

– Dat mearkkaša ahte olbmot hálidit ahte galgá šaddat okta suohkan, ja mii fertet ain bargat dan guvlui, go lea loahpa loahpas suohkanstivra mii mearrida. Mii fertet bargat nu ahte politihkkárat oidnet seammalágan vejolašvuođaid go maid mii oaidnit, lohká son.

– Hirbmat buorre

Skániid sátnejođiheaddji, Bargiidbellodaga Helene Berg Nilsen lohká dán čájehit ahte olbmot hálidit EDS-suohkana.

– Mu mielas dát lea hirbmat buorre, ahte 79 proseantta Skániid ássiin hálidit dákkár ovttastahttima. Dat ii gal lean vuordemeahttun, lei eambbo gelddolaš oaidnit makkár oaidnu Evenášši ja Dielddanuori ássiin lea. Lei somá oaidnit ahte maiddái dáin suohkaniin lea eanetlohku dákkár ovttastahttimii, lohká son.

Evenášši suohkan lea ráhkadan rehketbihtá gos boahtá ovdan ahte ruđalaččat lea buoremus ovttastahttit Narviika dahje Áhkkánjargga suohkaniin.

Álbmotákšuvnna Kjersti Myrnes Balto lohká ahte olbmot leat fuobmán ahte dáid loguid sáhttá geavahit nuo ja ná.

– Dat deháleamos ii leat makkár logut gávdnojit dien rapportas, gávdnojit nu olu eará ákkat bissut boaittobeal suohkanin, lohká son.

– Eai hálit gávpotolmmožin

Son jáhkká ahte olbmuide lea dehálaš doalahit báikkálaš demokratiija ja lagasvuođa suohkana fálaldagaide.

– Mun jáhkán maid ahte olbmot eai hálit šaddat gávpotolmmožin. Erenoamáš somá lei oaidnit ahte olu nuorat háliidit EDS-suohkana, ja ahte eai oro berošteame das go boares politihkkárat lohket ahte lea leamaš váttis ovttasbargat daiguin eará suohkaniiguin. Nuorat gehččet ovddasguvlui, lohká son.

Skániid sátnejođiheaddji Helene Berg Nilsen lohká ahte sii suokkardit gal maid ovttastahttima Hársttaid suohkaniin ja son maid muitala ahte sii ihttin várra mearridit galgá go čađahvvot álbmotjienasteapmi.