Hopp til innhold

Erenoamaš govvaráidu

Odne son beassa čájehit iežas dáidaga Omasvuona ássiide. Skábmamánu diibma alggahii son govvenbarggu gávttehasaid ja luohkáhasaid.

Eadni geassá máná gielkkain

Čájáhusas Omavuonas čájeha Båhl su govaid.

Foto: Edith Båhl / Privat

Edith Båhl Ivgobađas, Omavuonas fuomašii ahte áigu čalmmusdahttit daid fiinna sámi čiŋaid iežas suohkanis. Odne besset Omasvuotnalaččat oaidnit čájáhusa govaid ja musihkka bokte.

6. feburar i Kåfjord
Foto: Klemet Anders Sara / NRK

Erenoamaš govvaráidu

Dát govvaráidu lea erenoamaš, go buot govain leat olbmo ja elliid lihkastagat, dasa lassin leat govvemat dahkon luonddus. Båhl lea oktiibuot govven sullii 1200 gova, mas de lea válljen logenar gova juohke olbmos. Govvejeaddji lea geavahan 22 Omasvuotnalačča govvaráiddus.

– Mun hálidin ráhkadit govvaráiddu olbmuin geat leat iešguđet lágan bargguin dahje

Edith Båhl

Edith Båhl lea govven 1200 gova, mas lea geavahan logi gova juohke olbmos govvaráidui. Ieš lea duhtavaš bargguin.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

doaimmain, dávjá oainnat oaidnit olbmuid čikŋagasas ja čužžot, dadjá Báhl.

Lean finadan miehtá Omasvuona govvemin olbmuid geat hálidedje searvat dán govvaráidui, iige lean váttis oažžut sin searvat dadjá Edith Båhl.

Vuohččan čájehuvvo odne Sámi Álbmotbeaivvi

Govvaráidu čájehuvvui odne vuosttáš gearddi ja lei lunddolaš ahte bidjen dán Sámi Álbmotbeaivái. Lagábui 70 Omasvuotnalačča besse oaidnit govvaráiddu, ja buohkat ledje duhtavaččat.

Hálidii čálmmustahttit gávtte- ja luhkáhasaid

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.