Hopp til innhold

Erenoamaš govvaráidu

Odne son beassa čájehit iežas dáidaga Omasvuona ássiide. Skábmamánu diibma alggahii son govvenbarggu gávttehasaid ja luohkáhasaid.

Eadni geassá máná gielkkain

Čájáhusas Omavuonas čájeha Båhl su govaid.

Foto: Edith Båhl / Privat

Edith Båhl Ivgobađas, Omavuonas fuomašii ahte áigu čalmmusdahttit daid fiinna sámi čiŋaid iežas suohkanis. Odne besset Omasvuotnalaččat oaidnit čájáhusa govaid ja musihkka bokte.

6. feburar i Kåfjord
Foto: Klemet Anders Sara / NRK

Erenoamaš govvaráidu

Dát govvaráidu lea erenoamaš, go buot govain leat olbmo ja elliid lihkastagat, dasa lassin leat govvemat dahkon luonddus. Båhl lea oktiibuot govven sullii 1200 gova, mas de lea válljen logenar gova juohke olbmos. Govvejeaddji lea geavahan 22 Omasvuotnalačča govvaráiddus.

– Mun hálidin ráhkadit govvaráiddu olbmuin geat leat iešguđet lágan bargguin dahje

Edith Båhl

Edith Båhl lea govven 1200 gova, mas lea geavahan logi gova juohke olbmos govvaráidui. Ieš lea duhtavaš bargguin.

Foto: Klemet Anders Sara / NRK-Sápmi

doaimmain, dávjá oainnat oaidnit olbmuid čikŋagasas ja čužžot, dadjá Báhl.

Lean finadan miehtá Omasvuona govvemin olbmuid geat hálidedje searvat dán govvaráidui, iige lean váttis oažžut sin searvat dadjá Edith Båhl.

Vuohččan čájehuvvo odne Sámi Álbmotbeaivvi

Govvaráidu čájehuvvui odne vuosttáš gearddi ja lei lunddolaš ahte bidjen dán Sámi Álbmotbeaivái. Lagábui 70 Omasvuotnalačča besse oaidnit govvaráiddu, ja buohkat ledje duhtavaččat.

Hálidii čálmmustahttit gávtte- ja luhkáhasaid

Korte nyheter

  • Stuorradiggi jienastii boanddaid dienasáššis

    – Bohtosa birra sáhtán dadjat ahte dál livčče ášši ovdáneamen buoret guvlui, lohká Norgga boanddaidsearvvi jođiheaddji Bjørn Gimming NRK:ii.

    Stuorradiggi mearridii ahte boanddaid jahkásaš bargodiibmolohku galgá leat 1750 diimmu. Ovdal lei diet lohku 1845. Boanddaid gáibádus lei ahte dien logu galget njeaidit 1700 diibmui.

    Earret eará leat boanddat ákkastallan dan láhkai ahte ii leat rehálaš gáibidit ahte boanddat galget bargat eanet go earát, ovdalgo ožžot seamma bálkká.

    Boanddat ja eanadoalloministtar Geir Pollestad ledje maid dáhtton Stuorradikki eanetlogu sihkkarastit ahte boanddat moatti jagi geažes ožžot buoret bálkká, nu ahte boanddat eai galgga dinet unnit go earát.

    Ráđđehusbellodagat ja opposišuvdnabellodagat Norggas leat moadde beaivvi juo digaštallan boanddaid dietnasa. Seammás leat boanddat miehtá Norgga boahtán Osloi miellačájehemiide.

    Bønder
    Foto: Stine Bækkelien / NRK
  • London-musiedja sáme dájdav oasstá

    Les på norsk.

    Nasjåvnålasj musiedja ådåájggásasj dájddaj Storbritannian, Tate Modern London, la sáme ja inuihtta dájdav oasstegoahtám.

    Dav almot Artnews næhttabielenis.

    Dálla ájggu fåndav ásadit mij niellja jage ájgegávdan galggá nuorttaguovlo dájddaoasstemijt ruhtadit.

    – Veneziabiennalen jage 2022 maŋŋela la berustibme lassánam sáme dájddaj, javllá direkterra Nasjåvnålasj musiedja Oslon Karin Hindbo næhttabælláj.

    Tate Modern almot vuostasj sáme dájdav mav li oasstám, la Outi Pieskia dájdda «Guržot ja guovssat/Spell on You!» (2020). Sån la dán tjadá vuostasj dájddár gæssta musiedja l dájdav oasstám.

    Pieski dálla vuosádallá ietjas dájddagijt Tate St. Ivesan Cornwallan. Pieskia dájdda vuoseduvvá Tate St. Ives musiejan moarmesmáno 6. bæjvváj.

    Outi Pieski dáidagiinnis
    Foto: Anne Olli
  • NRK gáldut: Sivertsen Næss nammaduvvo guolástusministtarin

    NRK dieđuid mielde nammaduvvo jáhkkimis Hámmerfeastta ovddeš sátnejođiheaddji, Marianne Sivertsen Næss, ođđa guolástusministtarin. Dasto lea NRK ožžon dihtosii ahte dálá guolástusministtar, romsalaš Cecilie Myrseth, gis nammaduvvo ealáhusministtarin.

    Moadde beaivvi dassá beakkehii ahte stáhtaministtar Jonas Gahr Støre dáhtošii dálá ealáhusministara, Jan Christian Vestre, ges dearvvašvuođaministtarin.

    Ráđđehusas gártet molsašumit go bargiidbellodaga Ingvild Kjerkol gieskat bákkus fertii geassádit stáhtaráđđin.

    Nu son gárttai go guorahallan lea čájehan ahte su masterčálus Nord universitehtas, sulastahttá menddo olu čállosiid maid earát ovdal leat čállán ja almmuhan.