Guovttis dubmejuvvon go bážiiga čáhcelottiid giđđat

Nuorra luntta-guovttos biehttaleigga siva áššis, muhto Sis-Finnmárkku diggegoddi dubmii sudno rihkkumis biraslága.

Toppand

DIEHPPEFIEHTABÁRRA: Dubmejuvvon luntta-guovttos čilgiiga dikkis ahte soai bážiiga diehppefiehttagiid guvlui ja biehttaleigga ahte leaba njurguid báhčán, maid SNO-bargit gávdne báikkis.

Foto: John Øystein Berg

Diggegoddi dubmii sudno 30 diimmu servodatbargui, go mannan giđa leaba báhčán njurguid Guovdageainnus.

Dán loddenáli ii leat lohpi báhčit Norggas eará go lulde Østfolddas čakčat.

Duomus mii celkui Sis-Finnmárkku diggegottis dán vahkku, čuožžu maid ahte soai eaba beasa bivdit moatti jahkái. Nubbi guovtti jahkái ja nuppi fas golmma jahkái.

Eiseválddit leat maid duoguštan ovtta hávlára.

Bážiiga njurguid

Duomus boahtá ovdan Stáhta luonddubearráigeahču (SNO) bealis ahte luntta-guovttos leigga loddeme muhtin jávregáttis Guovdageainnus mannan giđa. Soai čohkkáiga čilas ja leigga bidjan čohkkanlottiid nuorttabeallái jávrri.

Oarjjabealde jávrri ledje fas guokte SNO-bálvá vákšume loddebivddu. Dan botta go soai doppe giikanasttiiga, de oinniiga njurgodoahki.

Juste go njurgot girde luntta-guovtto čila meattá, de gulaiga SNO-bálvvát ahte muhtumat báhče hávláriin. Veahá maŋŋelaš oinniiga fatnasa jávrris ja olbmo gii čokkii golbma lotti jávrris maid doalvvui lulágeahčai jávrri.

Helikopter bissehii fatnasa

Fanasvuoddji vujii de viidáset johkaráigge ja máhcai, de sus lei fárus muhtin eará olmmoš. Soai doalvvuiga vel ovtta lotti seamma sadjái eará lottiid searvái.

Maŋŋelaš son vujii fas čillii.

Dan botta leaba SNO-bálvvá diŋgon helikopterveahki, ja juste go luntta-guovttos vuoddjáiga fatnasiin čilas, de bođii helikopter báikái.

SNO-bálvvát gávdne guhtta báhččon njurgo lulágeahčen jávrri.

Luntta-guovttos vuoddjáiga fatnasiin čilas, muhto SNO-bálvvát bissehedje sudno.

Eaba loga báhčán njurguid

Dikkis čilgiiga luntta-guovttos ahte soai eaba leat báhčán njurguid. Soai mieđiheaba ahte leaba báhčalan čáhcelottiid guvlui, muhto dat eai lean njurgot. Soai geahččaleigga báhčit diehppefiehttagiid, muhto eaba deaivan daid. Soai čilgiiga maid ahte jávregáttis ledje eará bivdit, ja ahte sii dat fertejit báhčán njurguid.

Diggi ii jáhkkán sudno čilgehussii ja cealká ahte lea duođaštuvvon ahte goappašagat leaba báhčán njurguid. Diggi maid jáhkká SNO-bálvái gii muitala ahte nubbe luntta bijai njeallje njurgo báikái gos sii maŋŋel gávdne guhtta njurgo.

Diggi oaivvilda ahte dát čájeha ahte soai diđiiga ahte leigga lobihuššan go leigga báhčán njurguid ja vikkaiga čiehkat daid.

Sierra loddenortnet Guovdageainnus

Norggas ii leat go Guovdageainnus lohpi loddet giđđat. Dá lea sierra ortnet maid suohkan lea ožžon dan dihte go giđđalodden lea árbevierru sápmelaččaid gaskkas suohkanis. Oktiibuot 150 lotti lea lohpi báhčit dán bivddus, muhto bivdit besset báhčit dušše bunásuorssa, diehppefiehttaga ja goalssi.

Diggi lea geahččan soahpá go dát álbmotriektái, go jo bivdu lea nu garrasit ráddjejuvvon, ja eahpidemiin gávnnahii diggi ahte dat dahká dan. Diggi cealká maid ahte vaikko giđđalodden lea árbevierru Guovdageainnus, de dat ii dagat dan ahte sáhttá báhčit njurguid nu ahte ii ráŋggáštuvvo.

– Sámi árbevierru ii leat vuhtiiváldon

Advokáhtta Trond Biti, gii ovddasta nuppi luntta lea sakka beahtahallan Sis-Finnmárkku diggegoddái.

Trond Pedersen Biti

Advokáhtta Trond Biti lea beahtahallan go Sis-Finnmárkku diggegoddi cealká ahte Norgga láhka manná ovdalii sámi árbevieru.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

– Mun in leat ovtta oaivilis dikkiin dákko. Nu movt giđđalodden dál čađahuvvo, de dat ii čuovo árbevieru. Lodden lea garrasit ráddjejuvvon, ovdamearka dihte lea árbevieru mielde lohpi báhčit njurguid. Mun lean beahtahallan go Sis-Finnmárkku diggegoddi ii dán čuovvul, muhto dadjá ahte Norgga láhka manná ovdalii árbevieru, lohká Biti.

Nubbi luntta dubmejuvvo go lea leamaš mielde báhčime golbma njurgo ja nubbi fas guhtta njurgo.

Soai massiiga maid lobi bivdit. Nubbi guovtti jahkái ja nubbi fas golmma jahkái.

Advokáhtta Trond Biti ii dieđe vuos guoddalit go duomu. Nuppi luntta advokáhtta Kjetil Hugo Nilsen ii dáhto kommenteret duomu.

Korte nyheter

  • Truet med budsjettkutt – Får penger

    For andre gang på to år foreslo bydel Grünerløkka i Oslo fjerne en lederstilling i den samiske barnehagen i Tøyenparken i sitt budsjettforslag. Dette skapte uro blant foreldre og andre. De mente at ved å blant annet fjerne den samiske daglige lederen kunne den samiske barnehagen bli mer norsk. Men nå får den samiske barnehagen 800.000 kroner i øremerket driftstilskudd.

  • Mikkel Isaks rein blir påkjørt

    Loga dán sámegillii. Ifjor ble 416 rein påkjørt i Troms og Finnmark og i hele landet er tallet nærmere 800 rein, viser tall. Reineier i Fávrrosorda Mikkel Isak Eira er plaget med reinpåkjørsler da det er bygd bilvei gjennom vinterbeitet deres, og reinbeitedistriktet har hittil i høst mistet allerede 15 rein. – Nå har jeg lagd et skilt med blinkende lys for å forhindre, sier Eira. Han mener at Statens Vegvesen burde gjøre mer for å hindre reinpåkjørsler. Vegvesenets Brede Thomassen sier at de vurderer å sette opp flere skilt og strø mer sand slik at stopplengden blir kortere. Se hele videoen her.

    Tromssa - ja Finnmárkku fylkkas vuojáhalle mannan jagi 416 bohcco ja olles Norggas lahka 800, čajehit logut. Mikkel Isak Eira oaivvilda Geaidnodoaimmahat sáhtášii eanet bargat eastadan dihte vuojahallamiid. 
  • Áigot eanet ovttasbargat

    Davviriikkain áigot lasihit ovttasbarggu sámeoahpahusáššiin. Otne leat suokkardallan sámeoahpahusbarggu čuolmmaid ja ohcan daidda čovdosiid. Čovdosat galget leat davviriikkalaččat ja guoskkat boahtteáiggis buot golmma davviriikkas. – Nu ahte mis lea dakkár sohppojuvvon vuohki das, ahte mo mii bargat ovttas, okta ovdamearka lea mo oktasaš dilálašvuođain mii basttit hábmet dan oppalaš gova ja soahpat, ahte mo mii ovdánit, lohka Anni Koivisto
    Suoma Sámedikke 1. várreságajođiheaddji.

    Anni Koivisto
Sámedikke 1. várreságajođiheaddji
    Foto: Yle Sapmi