Hopp til innhold

NSR válljemin ođđa ráđđelahttu

Sihke Guovddášbellodat ja Johttisápmelaččaid listu áiggošeigga beassat Sámediggeráđđái. – Luksusváttisvuohta, vástida presideanta Aili Keskitalo, gii ii bala dálá ovttasbargojoavkku luoddaneames.

Sametingsrådet 2017

Massiiga go Johttisápmelaččaid listu ja Åarjel-Saemiej Gïelh iežaska ráđđesaji Guovddášbellodahkii, vai beassá go Johttisápmelaččaid listtu Biret Marie P.E. Eira joatkit Sámedikki ráđđelahttun?

Foto: Nils Johan Heatta / NRK

Goabbá beassá Sámediggeráđđái - Guovddášbellodat vai Johttisápmelaččaid listu?

– Mii háliidit buohkat ráđđái, dadjá Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira.

Maiddái Guovddášbellodaga Cecilie Hansen lohká iežaset ovddidan šiehtadallamiiguin ahte dáhtošedje ráđđesaji.

NSR ferte dál iežas ovttasbargoguimmiiguin čállit ođđa ovttasbargošiehtadusa ja šiehtadit guhtemuš sis beassá ráđđái.

Berit Marie E. Eira

Berit Marie P. E. Eira sávašii beassat joatkit ráđđelahttun.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Go johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira guovtti jagi áigodat ráđđelahttun nogai de galggai ovttasbargošiehtadusa mielde Åarjel-Saemiej Gïelh Ellinor Marita Jåma joatkkit su sadjái boahtit. Muhto go Jåma válljii joatkit NBR jođiheaddjin giđđat, de dat lea buktán vuorddekeahtes hástalusaid ráđđái.

Aili Keskitalo

Sámediggeepresideanta Aili Keskitalo jáhkká nákcet čoavdit dán iežaset ovttasbargoguimmiiguin.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

– Mis lei šiehtadus, ja go okta min ovttasbargoguimmiiguin ii sáhttán ollašuhttit dán šiehtadusa, de leat dál bargamin gávdnat čovdosa dasa. Doppe leat ollu čeahpes olbmot, geat sáhttet deavdit dien guoros saji mii lea Sámediggeráđis dál, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

Ságastallamat joatkašuvvet

NSR ulbmilin lea joatkit dan buori ovttasbarggu mii lea leamaš Muohtačalmmit koalašuvnna siskkobealde ja galget ain ságastallat iežaset ovttasbargoguimmiiguin, dadjá Keskitalo.

Ráđđesadji geasuha

Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira gii guokte maŋemuš jagi leamaš ráđđelahttun, dadjá ráđđesaji leat dehálažžan go doppe beassá leat mielde bargamin ráđi áššiiguin nu maid leat mielde váikkuheamen.

– Die lea dakkár sadji masa várra buot NSR ovttasbargoguoimmit háliidit, dadjá Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E. Eira.

Buot ovttasbargoguoimmit leat ovddidan iežaset sávaldagaid ja gáibádusaid, muhto maid sii Johttisápmelaččaid listtu bealis leat sávvan ja gáibidan, dan dat gal ii hálit Berit Marie P.E. Eira almmuhit.

Cecilie Hansen

Guovddášbellodaga Cecilie Hansen mieđiha iežaset dáhtton ráđđelahttosaji.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Guovddášbellodaga Cecilie Hansen dadjá maid iežaset ovddidan ahte sin bellodat lea gearggus váldit ráđđelahttosaji. Ráđđelahttun lea vejolaš čalmmustahttit ja ovddidit bellodaga politihka ja maiddái váikkuhit áššiide maiguin sámediggeráđđi bargá, dadjá Hansen.

Eambbo dramatihkka go dan maid háliidit dovddahit

Cecilie Hansen ii hálit dadjat maid Guovddášbellodat oaivvilda dasa go Johttisápmelaččaid listtu maid dáhtošii ráđđelahttosaji. Go sis lea ain dáhttu joatkit dáinna buriin ovttasbargguin mii dássážii lea leamaš Muohtačalmmit koalašuvnnas.

Go buohkat dáhttot ráđđelahttu saji, de dáidá dát leat šiehtadaladettiin stuorát čuolbma go dat maid dovddahehpet?

– Nie han leage politihkka. Dat leat šiehtadallamat, don galggat váldit ja addit, ja seammás galggat duhtadit ja bargat sin ovddas geat leat válljen du ovddastit álbmoga ja servvodaga, loahpaha Hansen.

Guovddášbellodat lea NSR goalmmát ovttasbargobellodat. Sis ii leat ráđđelahttu, muhto politihkalaš ráđđeaddi, gii jođiha plána- ja finánsalávdegotti ja jođiha posišuvdnajoavkku siskkáldas vuođđoealáhuslávdegotti.

Galggašii čielggas gii lea ráđis boahtte Sámedikki plenumčoahkkimii mii lea čakčamánu 23.-27.beaivái.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK